Sisukord
Arter
Postimees
26.05.2020
Maasikakasvatajad paljastavad tööjõu leidmise tegeliku takistuse (43) Eesti Koroonaäpp võib valmida jaanipäevaks Eesti laeva meeskonnal avastati koroonaviirus Eesti lühiuudised Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond panevad valimisteks seljad kokku (1) Saatuslikud tunnid, mis nõudsid Leito elu (1) Fotojahi saak: kohevast karust uhkes kuues lutikateni Majandus Põhimõtteline vaidlus võib kaasa tuua ajaloolise pöörde (2) Majanduse lühiuudised Eesti lennunduses algas koondamine (1) Välismaa Kohalik vaade ⟩ Kriis kütab pingeid Hispaania ühiskonnas ja poliitikas KOMMENTAAR. «Detailide pärast muretseme homme»-kõnelused kulgevad vanal kursil Ühendriigid hoiatasid Hiinat sanktsioonidega Moskvas suri «Hitleri alligaator» Karantiiniaja kitsikus muudab näljased linnarotid agressiivseks (2) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: üks hoop, kaks kärbest Martin Kutti: piirangud lihtrahvale (4) Edward Lucas: Praha asub Viinist läänes Akadeemikud: sammud elamist vääriva tuleviku poole Urmo Saareoja: autoüritused tulid vahepeatusena Tõlkes leitud Eesti: kas Eestis leiab tee inglise keeles? Kultuur Arvustus ⟩ Vabadus on orjus (29) Arvustus ⟩ Armastus ülemate vastu (3) Sport Tõnistet häirib asjaolu, et Sõõrumaa keskendub rahale (2) Euroliiga hooaeg on ametlikult läbi Tervis Koroonakriis survestab äreva ootusega Tervise lühiuudised Tallinn Naissaarele ja Aegnale hakkab sõitma uus laev Tartu Koroonauuringu kolmas nädal annab hinnangu vabamaks muutunud oludele Jalakäijate ohutuse peale tuleks rohkem mõelda Aksel Part: Tartu uus suund Kohus mõistis väidetava rünnaku ohvri valeütluste andmises süüdi (7) Bussiinfosüsteemi tablood olid terve eriolukorra aja remondis Tartu lühiuudised Maasikakasvatajate mure hakkab kajastuma eestimaise marja hinnas (40) Kevadilm meelitas inimesed peenrasse (1) Näitus, mis tekitab hajusaid ja ebamääraseid meeleolusid Kultuuri lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Millega seletada eestlaste püsivat kirge ristsõnade vastu?

6 min lugemist
Tarmo Tuule(vasakul), ristsõnade meister Villu Tamme ja toimetaja Kaarel Silmato Raadio Elmari mälumängusaates. FOTO: Mari-Liis Männik

Võib vist öelda, et ristsõnad on fenomen, mille jätkuvat elujõudu võib vaid imetleda. Kui jälgida kasvõi galoppides edenevat IT-maailma, aina rikkalikumaid ajaviitevõimalusi pakkuvaid mänge ja muid virtuaalvidinaid, peaksid ristsõnad olema lehesabadest  kadunud, nagu on kadunud näiteks maleülesanded.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aga võta näpust, ristsõnad on jätkuvalt ajalehtede pärisosaks. Ja ka eraldi vihikutena ilmub neid üha rohkem. Miks nii, seda aitab selgitada ristsõnameister, lauamängude looja ja lastekirjanik Tarmo Tuule.

Kui suureks hindad praegust ristsõnade turgu?

2018. aastal oli lettidel umbes 30 ajakirja, pärast Nuti Grupi tulekut on müügil umbes 40 väljaannet. Lisandunud on Nuti, Terav Pliiats, Adolf Mardikas ja Teised Nutikad Mutikad, Eesti ristsõnad, Säästuristsõnad, Postimehe ristsõnad, Imelise Ajaloo ristsõnad, National Geographicu ristsõnad, Rahva Ristsõnaraamatud, Maalehe ristsõnad, Õhtulehe ristsõnad, Ristsõnad Loomadest, Tiiu ristsõnad jt.

Nii et kui eelneva kümne aasta jooksul on ristsõnaturule toodud kokku vaid paar-kolm uut väljaannet, siis 2019. aasta jooksul lausa kümmekond. See näitab, et eestlased armastavad lahendamist väga ning meil on pärast umbes 30 aastat taas ristsõnabuum.

Ju oskad ka öelda, kui palju on Eestis hinnanguliselt n-ö igapäevaseid lahendajaid?

Minu hinnangul on Eestis umbes 200 000 ristsõnalahendajat. Viiendik eestlastest, väga arvestatav jõud! Kui paljud neist on igapäevaseid, ei oska täpselt öelda. Üks osa lahendab vaid ajalehesabadest pisikesi ristsõnu ja sedagi kaootiliselt, teine äärmus on need, kellel on tellitud kõik Eestis ilmuvad ristsõnaajakirjad või kes ostavad neid jaemüügist.

Ristsõnu ilmub iga päev sadu. Päevalehtedes, nädalalehtedes, maakonnalehtedes, vallalehtedes, ristsõnaajakirjades...

Kui aasta peale ära jagada, siis ajakirju ilmub iga päeva kohta laias laastus üks. Oletame, et ühes ajakirjas on keskmiselt 30 ristsõna – üldistav lihtne arvutus näitab, et aastas ilmub Eestis kindlasti üle 10 000 ristsõna ning kui ristsõnahuviline lahendab pea kõiki ajakirjade, ajalehtede ja kogumike ristsõnu, siis päevas tuleb tal lahendada kindlasti üle 30 ristsõna.

Kes on vanuse ja soo järgi määrates keskmine ristsõnade fänn?

Ristsõnu lahendavad kõik vanuserühmad alates lasteaialastest kuni eakate, lausa saja-aastasteni välja. On selge, et noorematel on tänapäeval rohkesti muid huvisid, nutimaailm pakub kõva konkurentsi. Kui peaksin n-ö püssitoru ees valima ühe sihtrühma, siis minu arust on selleks üle keskea, kesk- või keskeriharidusega naisterahvas. Meie ristsõnade lahendaja on näiteks Reet Linna. Minu arvates tema sobibki selleks Eesti lahendaja võrdkujuks: maailma asjadest huvituv nutikas ja tore inimene.

Kuivõrd on ristsõnade menu Eesti fenomen ja kas erineme selle poolest muust maailmast?

Maailm on ristsõna mõistes nii killustatud, et ühest vastust pole siin võimalik anda. Küll aga saab lahendajaid eristada ristsõnatüüpide järgi. Põhjamaades ja Euroopas eelistatakse Skandinaavia tüüpi ristsõnu (mis on ka meil kõige levinum ristsõnatüüp, kus küsimused on ruutude sees – toim), Põhja-Ameerikas ja Suurbritannias aga meie mõistes klassikalisi ristsõnu (ristsõna, kus paremale ja alla küsimused ning ruudustik on eraldi – toim). See on küll kirvega löödud üldistus, aga mingi pildi annab.

Ja seal, kus keel ei võimalda sõnamõistatusi, lahendatakse näiteks loogikaülesandeid ja sudokuid. Olgu need paigad siis Jaapan või Hiina.

25.05.2020 26.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto