Sisukord
Arter
Postimees
01.02.2020
Eesti Suur mööblitootja koondab üle 200 inimese (4) Viirusehirm tegi apteegid näomaskidest tühjaks (4) Narva uue tervisekeskuse projekt kukkus läbi (1) Eesti seitsmes eurosaadik Riho Terras pürgib kahte komisjoni Kultuurkapital tunnustas parimaid Majandus Investor Mari kuum jaanuar Välismaa Postimees Belfastis: Brexit ei andnud põhjaiirlastele pidutsemiseks põhjust AJA PEEGEL. Kuidas McDonald’s nõukogude inimesi hullutas (12) Kreeka tahab rajada migrantide tõrjumiseks merre tõkke (11) Türgi on valmis uueks sõjakäiguks Süürias (1) Arvamus Juhtkiri: julgus oma peaga otsustada (2) Kindral tungib Euroopasse Näide Eesti elu võlust Sildaru klass on igavene Tohter hankelõksus (24) Sport Tenniseliidu otsus nullis Kaia Kanepi olümpialootuse (4) Kristjan Ilves küündis talve parima tulemuseni Ränk MM-rada teeb suusatajate meele mõruks (1) Jaanus Kriiski kolumn: esimene treener, kõige alus (1) Austraalia kuningas mängib finaalis Thiemiga PM Helsingis ⟩ Suur intervjuu korvpallikoondise uue peatreeneriga: tahan mängijatega luua lähedase suhte Kliima Kliimapoliitika trügib üha enam pangandusse (1) Uuring: jätkusuutlikkus on Eesti pankadele uus asi (1) Merendus «Mereteadlase tööst paremat eriala on raske ette kujutada!» AK Mart Laari alternatiivajalugu: kui polnuks Tartu rahu (28) Jürgen Tamme: miks me ikkagi jäime vastu oma tahtmist üksinda? (24) Kuidas Tartu rahuleping okupatsiooni käest päästeti (5) Jaanus Piirsalu: Tartu rahule kirjutas alla värvikas aferist, enamlaste kulla müüja (3) Nõnda tuli Tartu rahu – Postimees 100 aastat tagasi Põnevik või triller? Pinev rujapuhang väikeses Elvas Nahkpükse ei pesta Nädala plaat: Poisid jäävad poisteks ka seitsmendas elukümnes Aja auk. Punk pede pagan Juurikas. Need tüütud uusaastalubadused Juurikas. Ott Tänak jälle kraavis! Arter «Talve»-filmi käsikirja alusmaterjali ümbritsevad segased lood (46) Eesti tõmbenumbrid, mida me ise alati hinnata ei oska Greibisalat on nagu lotovõit Murcia: islamit helgelt meenutav konservatiivide kants (1) Säravad neerud. Sõiduproov BMW X6ga Taksoviinast Boltini. Nostalgiaminutid ja lähiulme (1) Kuidas riietuda nii, et näha välja saledam kui kunagi varem? (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Murcia: islamit helgelt meenutav konservatiivide kants

5 min lugemist
  • Murcia on tuntud kui Hispaania parempopulistide kants.
  • Moslemite asutatud linna ajaloo tipphetk jäi Al-Andalusi perioodi.
  • Tänapäeva murcialased on islamipärandi üle uhked kristlased.
  • Kogu linnas on näha Francisco Salzillo värvikaid pühakujusid.
Vaade Fuensanta kloostrile. FOTO: Evelyn Kaldoja

Ei maksa üllatuda, kui ütled oma Barcelona või Madridi moodsast südalinlasest tuttavale, et kavatsed suunduda Murciasse, ning vastuseks kõlab siiras imestus: «Miks? Seal elavad ju ainult Voxi valijad.»

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui väljend «Voxi valijad» kõlaks komöödiaseriaalis, seisaks eesti subtiitrites ilmselt «ekreiidid». Ja tõsi ta on: Murcia koos Ceuta enklaaviga Põhja-Aafrikas on need kaks Hispaania piirkonda, kus parempopulistlik Vox võttis viimastel parlamendivalimistel parima tulemuse.

Tõsi on ka see, et tegu on linnaga, mis nii meenutab uhkusega Al-Andalusi ehk islamikultuuri pärandit, kuigi on tänapäeval väga selgelt kristlik. Tihti leiab islami pärandi ja kristluse tänapäeva täpselt samast paigast.

Üks linna põhilisi turismiobjekte on näiteks Püha Clara muuseum. Võiks ju imestada, miks eraldab muuseumi osa samas hoones paiknevast tegevkloostrist üle sisehoovi laiuv bassein. Veesilma pole aga rajatud mitte selleks, et nunnad saaksid kümmelda, vaid sel põhjusel, et algselt oli tegu emiiride suveresidentsiga.

Koos võimuga võtsid islamiarhitektuuri reeglite järgi ehitatud palee üle kristlikud valitsejad. Pidasid seda sadakond aastat ja kinkisid ehitise 14. sajandi teises pooles klarisside ordule. Tänapäeval kloostri muuseumi osa külastavad inimesed saavad seal end harida nii Al-Andalusi kultuuri unikaalsuse kui kristliku kunsti teemadel.

Kummarduse islami pärandile teeb isegi Murcia kaitsepühakule Fuensanta neitsi Maarjale pühendatud klooster linna servas mägedes: mõnisada aastat pärast moslemite minemakihutamist ehitatud pühakoda on neomudéjar’i stiilis.

Matkates läbi sidrunipuid täis äärelinna – hooajal hoides pead, et seda mitte mõne küpse kuldkollase vilja vastu ära lüüa – ning järgneva poolpõllumajandusliku ala südalinnast mõne kilomeetri kaugusele jääva Fuensanta ehk siis püha allika järgi nime saanud kloostrikompleksi juurde, peab samas tõdema, et isegi kui seal seisaks kiriku asemel paneelmaja, piisaks üleva meeleolu tekkeks pelgalt ümbritsevast maastikust.

31.01.2020 03.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto