Sisukord
AK
Postimees
29.05.2020
Nakkuskahtlus võinuks lõpueksami nurjata Eesti Riigikogu loob 300 000 euro eest kaugtöörakendust (8) Eesti lühiuudised Pärast vaidlust dokumendikontrollis jäi Eesti kodanik Peterburis konsulaadi ukse taha Keskerakonnale tegi kopsaka annetuse sportlik ärinaine (40) Uus eeskiri sunnib autoomaniku lund rookima (5) Majandus Pool haldustulust rändas emapankadele (1) Majanduse lühiuudised Julgeolekuohuks peetud meretuulepark sai valitsuselt rohelise tule (4) Lufthansa nõukogu ei nõustunud üheksa miljardi euro suuruse riigiabiga Välismaa Lennukeelde võib ajutiselt kehtestada Brüsseli loata Ränk tirtsurünnak võib India nälga jätta (3) Saksa eliitsõdur peitis tagaaias varastatud lõhkeainet ja relvastust (3) Välismaa lühiuudised Saksamaa loob lihatööstuses korda Kohalik vaade ⟩ Leedu langes odavate Hiina kaamerate lõksu (9) Hiina pani Hongkongile päitsed pähe Arvamus Juhtkiri: raha paneb Ratta käima Jan Trei: elu üle Eesti (1) Margus Põim: sõnal on suur jõud Annabel Parts: Teine pensionisammas diskrimineerib noori (13) Atso Matsalu: ainult hoolekogud hoolivad päriselt Andreas Kaju: presidendivalimised jäägu valijatele (3) Berit Nuka: demokraatia piirivalvur (4) Kultuur Mees kitarri ja lauluga ning tema õnnelikud kuulajad (2) Sport Urmas Sõõrumaa tahab kõik lapsed liikuma panna (7) Spordi lühiuudised Tühjad tribüünid nullisid koduväljakueelise Tartu Eriolukorrast taastumine käib Aparaaditehases teosammul Jõgeva valda juhivad riigikogu liige ja ajalehe peatoimetaja Tartu lühiuudised Esimene kortermajade rühm võtab ERMi külje all ilmet (2) Otepää koolijuhiks valiti senine direktori asendaja Põnevad mängud puhusid rannavõrkpallile elu sisse Pedagoog ja vaimulik Triin Käpp: nelipühad ühendavad meid ja kirikuid Vahur Kollom: kas tõesti kaldu? Jaak Uibu: ametialane ebakompetentsus piiras epideemiatõrje tõhusust (4) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ihu on tajukogemuse ainus vahend

4 min lugemist
Maurice Merleau-Ponty FOTO: Erakogu

Üks tänapäeva mõtlejate peamisi tunnuseid on üksikisiku tähtsustamine. ÜRO 1948. aasta „Inimõiguste ülddeklaratsioon“ sai võimalikuks tänu sellele, et filosoofid hakkasid juba aastakümneid varem koostama maailma, lähtudes inimese eesmärkidest ja huvidest. Inimese tähtsust rõhutades lükati lõplikult kõrvale valitseja- ja kirikukeskne eluhoiak. Filosoofias nimetatakse seda isikukeskseks mõtlemiseks, sest sisemus (subjekt) muutus sama tähtsaks kui välisus (objekt).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Üksikisikut tähtsustavate psühhoanalüüsi ja eksistentsialismi ühendamine viis täiesti uue inimesemõistmiseni. Prantsuse filosoofias levitasid inimkeskse mõtlemise uusi mudeleid Jean-Paul Sartre (1905–1980) ja Maurice Merleau-Ponty (1908–1961). Mõlemal sõbral ilmus aastal 1945 peateos. Kui Sartre’ist on palju kirjutatud, siis Merleau-Ponty looming on vähem tuntud ja tema mõju 20. sajandil piirdus peamiselt ülikoolidega. Tema põhiteoseid hakati avalikkuse jaoks Sartre’i varjust välja tooma umbes 1990. aastatel.

Maurice Merleau-Ponty õppis aastatel 1926–1930 filosoofiatudengina Pariisis kõrgemas normaalkoolis. Kõrgkoolis sõbrunes ta Claude Lévi-Straussiga (1908–2009), Jean-Paul Sartre’iga ja Simone de Beauvoiriga (1908–1986). Aastal 1929 käis ta tudengina Edmund Husserli (1859–1938) loengutel Sorbonne’is. Merleau-Ponty väitekirjade „Käitumise struktuur“ (1938) ja „Taju fenomenoloogia“ (1945) alusel anti talle aastal 1935 doktorikraad ning temast sai kõrgema normaalkooli õppejõud. Aastast 1952 kuni surmani oli ta Collège de France’is filosoofia õppetooli juhataja.

Merleau-Ponty mõtlemist mõjutasid Henri Bergsoni (1859–1941) ajafilosoofia ja Edmund Husserli fenomenoloogia. Merleau-Ponty kasutas Husserli arhiivi ning 1930. aastatel luges läbi kõik tema teosed ja käsikirjad. Seejärel oli ta veendunud, et kõik filosoofia probleemid tuleb uuesti kirjeldada taju-uuringutest lähtudes. Ta soovis ületada Husserli ja Martin Hei­deggeri (1889–1976) filosoofiat, käsitledes maailma ja inimese suhet teisiti.

Tema pööre fenomenoloogias tähendab seda, et Husserli või Heideggeri teoste asemel pöördutakse nüüd fenomenoloogiast teada saamiseks Merleau-Ponty tõsiasjade filosoofia juurde. Ta oli 20. sajandi esimese poole ainus fenomenoloog, kes kaasas oma tekstidesse psühholoogia ja kognitiivteaduse uurimistulemused. Loendasin tema bibliograafias 16 ilmunud trükist. Tema teosed mõjutasid peale fenomenoloogia ka hermeneutikat, strukturalismi, poststrukturalismi ja sümboliteooriat.

28.05.2020 29.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto