Sisukord
Arvamus
Postimees
01.02.2020
Eesti Suur mööblitootja koondab üle 200 inimese (4) Viirusehirm tegi apteegid näomaskidest tühjaks (4) Narva uue tervisekeskuse projekt kukkus läbi (1) Eesti seitsmes eurosaadik Riho Terras pürgib kahte komisjoni Kultuurkapital tunnustas parimaid Majandus Investor Mari kuum jaanuar Välismaa Postimees Belfastis: Brexit ei andnud põhjaiirlastele pidutsemiseks põhjust AJA PEEGEL. Kuidas McDonald’s nõukogude inimesi hullutas (12) Kreeka tahab rajada migrantide tõrjumiseks merre tõkke (11) Türgi on valmis uueks sõjakäiguks Süürias (1) Arvamus Juhtkiri: julgus oma peaga otsustada (2) Kindral tungib Euroopasse Näide Eesti elu võlust Sildaru klass on igavene Tohter hankelõksus (24) Sport Tenniseliidu otsus nullis Kaia Kanepi olümpialootuse (4) Kristjan Ilves küündis talve parima tulemuseni Ränk MM-rada teeb suusatajate meele mõruks (1) Jaanus Kriiski kolumn: esimene treener, kõige alus (1) Austraalia kuningas mängib finaalis Thiemiga PM Helsingis ⟩ Suur intervjuu korvpallikoondise uue peatreeneriga: tahan mängijatega luua lähedase suhte Kliima Kliimapoliitika trügib üha enam pangandusse (1) Uuring: jätkusuutlikkus on Eesti pankadele uus asi (1) Merendus «Mereteadlase tööst paremat eriala on raske ette kujutada!» AK Mart Laari alternatiivajalugu: kui polnuks Tartu rahu (28) Jürgen Tamme: miks me ikkagi jäime vastu oma tahtmist üksinda? (24) Kuidas Tartu rahuleping okupatsiooni käest päästeti (5) Jaanus Piirsalu: Tartu rahule kirjutas alla värvikas aferist, enamlaste kulla müüja (3) Nõnda tuli Tartu rahu – Postimees 100 aastat tagasi Põnevik või triller? Pinev rujapuhang väikeses Elvas Nahkpükse ei pesta Nädala plaat: Poisid jäävad poisteks ka seitsmendas elukümnes Aja auk. Punk pede pagan Juurikas. Need tüütud uusaastalubadused Juurikas. Ott Tänak jälle kraavis! Arter «Talve»-filmi käsikirja alusmaterjali ümbritsevad segased lood (46) Eesti tõmbenumbrid, mida me ise alati hinnata ei oska Greibisalat on nagu lotovõit Murcia: islamit helgelt meenutav konservatiivide kants (1) Säravad neerud. Sõiduproov BMW X6ga Taksoviinast Boltini. Nostalgiaminutid ja lähiulme (1) Kuidas riietuda nii, et näha välja saledam kui kunagi varem? (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: julgus oma peaga otsustada

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

«...tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.» Eesti on saanud iseseisvuse Venemaast igaveseks, seisab Tartu rahulepingu artiklis 2.

Oleme oma praeguse julgeoleku rajanud kuulumisele läänemaailma ning selle institutsioonidesse, Euroopa Liitu ja NATOsse. Ka oma sisepoliitika keerdkäike analüüsime järjepidevalt, lähtudes küsimusest: mida teised meist küll arvavad?

Eesti praegune julgeolekupositsioon oleks ilma liitlasteta väga habras. Ometi oli meie iseseisvuse kinnistamise aluseks sada aastat tagasi just kõrvalekaldumine meid Vabadussõjas aidanud riikide soovist Nõukogude Venemaaga edasi sõdida. Oli suur oht, et vastu liitlaste tahtmist punastega laua taha istumine võib jätta meid ilma igasugusest edasisest sõjalisest abist. Läbirääkimistele minemine oli seega suur julgustükk, sest ebaõnnestumine võinuks tähendada Eesti riigi lõppu veel enne, kui see sai oma elu alustada.

Tänase Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur ilmuvas Mart Laari alternatiivajaloolises artiklis loobubki Eesti liitlaste survel rahuläbirääkimistest. Tema käsitluses võitnuks punased Venemaa kodusõja, hoolimata lääneriikide soovist aidata võidule valged. Sellises stsenaariumis oleks pikale veninud sõja kahjud olnud niivõrd ulatuslikud, et noore riigi iseseisvus poleks vastu pidanud ning Eestist, Lätist ja Leedust oleks moodustunud Balti Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik.

Me ei tea, kas ka tegelikult nii läinuks, ent näiteks Gruusia samuti 1918. aastal välja kuulutatud iseseisvus katkeski juba 1921. aastal. Tartu rahulepingu artikkel 2 on Eesti sünnitunnistuse keskne osa. See tõendab meie riigile seda, mida inimesele tõendab põhiõigustes sätestatud õigus elule. Meie iseseisvus on tänu Tartu rahulepingule õiguslikult võõrandamatu, mistõttu saab selle riivamine toimuda ainult kuritegelikul teel.

Eesti rahva ajaloo diplomaatiline suursaavutus oli kahekordne võit, sest peale iseseisvuse de facto tagamise 1920. aastal oli see ühtlasi aluseks iseseisvuse taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel. Sellest tulenevalt sai tõestada Molotovi-Ribbentropi pakti ebaseaduslikkust, sest kuidas sai Nõukogude Liit pidada oma mõjusfääri kuuluvaks riiki, mille suhtes olid nad loobunud «vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest». Ükskõik, mida räägivad rahulolematud Venemaa võimuesindajad ka sada aastat hiljem, ei saa nad vaielda omaenda Eesti igavese vabaduse tõestuseks antud allkirja vastu.

Ajalugu on keeruline, nagu ka Eesti ees olnud valikud Vabadussõja lõpus. Noor riik sõltus liitlastest palju, ent sai oma tarkuses kõige kriitilisemal hetkel siiski aru, et otsused oma tuleviku kõige põhimõttelisemates küsimustes tuleb langetada oma peaga.

Seotud lood
31.01.2020 03.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto