Uuring: jätkusuutlikkus on Eesti pankadele uus asi

Pilt on illustreeriv. FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Eesti pangad arvestavad oma investeerimis- ja finantsprotsessides jätkusuutlikkuse riske kas ebapiisavalt või üldse mitte, kuigi üle maailma levivad vastutustundliku panganduse põhimõtted hakkavad ka siinmail tähtsamale kohale tõusma.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Neljast Eesti suuremast universaalpangast – LHVst, Luminorist, SEBst ja Swedbankist – on oma rahapaigutusega kaasnevaid keskkondlikke, sotsiaalseid ja juhtimisriske arvestanud vaid Rootsi pangad, kuid needki osaliselt. Samas tunnistavad neist kõik, et otsustusprotsessides jätkusuutlikkuse arvestamine hakkab kujunema aina tähtsamaks. See tähendab muu hulgas näiteks kliimamuutuste, metsaraie, elurikkuse kao, inimõiguste rikkumisega seotud kahjude ennetamist ja maandamist.

Sellised on MTÜ Estwatch värskelt avaldatud uuringu tulemused. Nagu ütles uuringu teinud Uku Lilleväli, oli selle eesmärk kindlaks teha, kui palju pangad oma investeerimisotsustes üldse jätkusuutliku arengu põhimõtteid jälgivad. Kogu asja keskmes on Lillevälja sõnutsi küsimus, mis on pankade ja finantsasutuste roll ühiskonnas.

31.01.2020 03.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto