Sisukord
AK
Postimees
05.08.2020
Klubijuhid kaitsevad oma ärisid ja näitavad näpuga pigem viirusekandjate poole Eesti Eesti lühiuudised Uhiuut Reidi teed tabas veeuputus Rahvusvaheline hipilaager peab Lõuna-Eestis taas asukohta vahetama Kui suurt kahjutasu ei tule, saab Helme esimesena teada (2) Postimehe dokk ⟩ Eesti mehe hämmastav lugu: ISISe kuulirahe alt pussitaja noa otsa Tartus (2) Majandus Majanduse lühiuudised TikToki ootab ees sunnitud paaripanek Microsoftiga Pensionireformi saatus selgub oktoobris Välismaa Ekskuninga vari Hispaania monarhia kohal Norra kardab viiruse levikut koroonalaevalt maismaale Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: Seedri seeme riigikohtus Peatoimetaja Mart Raudsaar: Mente et manu* (1) Marek Strandberg: uus hügieenistandard Neeme Raud: tööandjate «diktatuur» Dmitrijs Astašonoks: amortiseeruva kinnisvara lõks Erkki Bahovski: suursaadiku kimbatus Kultuur Kultuuri lühiuudised Tormise elu oli võitlus oma rahva muusikalise emakeele eest Tantsuline linnaplaneerimine: seinad üles laome, kopsime ja taome Sport Analüüs: kes ja miks jäid silma korvpallikoondise suvest? Taas Eesti meistri tiitlit jahtiv Kanter jäi saladusli­kuks Puust ja punaseks: Meistrite liiga naaseb, aga kus, milliste reeglite ja kellega? Tartu Abilinnapeade suhtlusvea tõttu jääb ära jooksuvõistlus Terviseametnik: Tartu lukkupanekut keegi ei aruta Pool muna või tühi koor? Meil on kohe vaja uusi piiranguid Sotsiaalminister: hetkel karmimaid meetmeid tarvis ei lähe Tartu lühiuudised Maskikandjaid liigub rahvarohketes kohtades vähe Tartus on haiglaravil kolm koroonahaiget Suur liiklussõlm läbib Lidli jaoks uuenduskuuri Alanud hooajal võib küttida 93 karu Panoraamseks kloonitud kurviline mängufilm linastub vaid üks kord Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: usukeelest ja üksteisemõistmisest­

2 min lugemist
Külli Kuusk FOTO: Erakogu

Nii nagu keel muutub ajas, muutuvad ka keeles olevad allkeeled. Usukeel pole selles suhtes erand. Mõisted on teisenenud, nende tähendusväli on muutunud kas kitsamaks või laiemaks.

Võtkem kasvõi sõna „altar“. Piiblis Moosese raamatutes räägitakse altarist, mis koosnes kuhja kogutud kividest. Möödus sajandeid ning siis tähistas altarit kindel paik uhketes või vähem uhketes kirikuhoonetes. Tänapäeval võib altar olla iga usuinimese kodus. Püüd kogu selle sõna muutumisteekonda ühes sõnastikus kajastada tundub pompoosse ettevõtmisena. Kuid just selline asi on Eesti Kirikute Nõukogu algatusel ning Eesti Keele Instituudi toel ette võetud. Tööd alustati aastal 2018 ning sellega tähistatakse 90 aasta möödumist ühest varasemast eesti keele tarbeks koostatud sõnastikust, millega alustati Usuteaduslises Ajakirjas. Keelelise nõuandjana esimese sõnastiku juures tegutses tollel ajal Johannes Voldemar Veski.

Kristliku usu sõnu seletav sõnastik ilmub Sõnaveebi terminivaatesse eeldatavalt järgmisel aastal. Seni püüab sõnastiku koostamiseks loodud töörühm, kuhu kuuluvad teoloogid ja leksikograafid, sõnastada kristliku usu keskseid mõisteid sellisel viisil, et need definitsioonid aitaksid nii neid, kes tõlgivad, neid, kes iga päev nn Kaanani keelt kõnelevad-kirjutavad, kui ka kõiki neid, kellel on kuuldu-kirjutatu mõistmiseks abi vaja.

Üksteist mõista on vaja aga ka kirikuringkondades. Näiteks tähistatakse sellist tähtsat mõistet ja eesti keele ajaloo mõistes huvitavat sõna nagu „armulaud“ eri uskkondades oma sõnaga. Uues ususõnastikus koondub ühte märksõna­artiklisse kõik, mida tähistatakse sõnadega „euharistia“, „püha õhtusöömaaeg“, „leivamurdmine“, „Kristuse surma mälestamine“ ja „altarisakrament“. Maailma mõistmiseks on oluline aru saada, et räägime samast asjast. Sõnaveebi koondub tasapisi kogu info, mis meil sõnade kohta olemas on. Tulevikus näeme ka usukeele jaoks oluliste sõnade kohta ühelt poolt seda, kuidas neid kasutatakse üldkeeles, teiselt poolt seda, kuidas neid mõistetakse kirikus. Usukeel võib samamoodi olla kimpus sellega, et ühe mõiste märkimiseks on käibele läinud mitu sõna ning tihti on selle olukorra tekitanud tõlkimine eri keeltest. Nii näiteks tähistavad usku tuhandeaastase rahuriigi saabumisse sellised sõnad nagu „kiliasm“, „millenarism“, aga ka „millennialism“ ja „millenarianism“. Tekib küsimus, kas on ikka vaja järjekordset sõna inglise keele vahendusel laenata, kui selleks on varem juba mingist teisest keelest sõna laenatud.

Seotud lood
04.08.2020 05.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto