Sisukord
Meie Eesti
Postimees
03.02.2020
Eesti Roolijoodikut ainult vangla ei aita (31) Raievaidluses langeb fakt emotsiooni ees (60) Panganõukogu punnseis sai aastaseks Majandus Põllumehed loodavad, et tali jääb taeva Madis Müller kutsub arutlema inflatsiooni­eesmärgi üle (36) Täitur arestis 31 euro pärast Armin Karu firma vara Kütusemüüjad soovivad aktsiisireformi (11) Brexit on käes: mis sellest tavainimesele muutub? Välismaa Koroonaviirus nõudis esimese ohvri väljaspool Hiinat REPORTAAŽ ⟩ Belfastis purjetati uude ajastusse trummikõmina saatel Arvamus Juhtkiri: kliimakriisi ökonoomika (6) Aarne Seppel: andke mu raha tagasi! (12) Rein Oidekivi: Austria gambiit Hallar Meybaum: rohepöördest realistlikult (5) Andi Hektor: nutikas õhtumaine väikeriik, mis mõtleb suurelt (3) Meie Eesti Kerli Liksor: hargmaine kool õitseb õhinapõhiselt Helja Kirber: eestikeelne haridus rändab lastega kaasa Martin Ehala: Eesti on suurem kui Eesti (1) Kultuur Musta laega lavastus Kõrb kasvab Mis toimub Pariisi eeslinnas? Sport Mees, kes vajas tippu jõudmiseks üksnes kirge Kalev murdis Euroliigas mängiva Zenidi teist korda maha Kaksikvõidu saanud eestlased parandasid rekordeid Ilves võttis stabiilselt punkte Uus varustus viis Aigro sihile Kenini talenti märgati juba viieaastaselt Tartu Võimuvahetus teeb Tartu valitsemise kallimaks Keele teritaja: aasta kääne Kooli juhtkond lukustas õpilaste koolis hoidmiseks rõivistud (21) Prokurör Kretel Tamm: korrumpeerunud ametnike tabamine nõuab jälitustegevust (1) Tartu tervishoiukõrgkooli magistrikraadiga õed parandavad maailma Videokatse ⟩ Kuidas saab autot moodsa varguse eest kaitsta? (4) Tartmusile meeldib osta jõhkra koloriidi ja skandaalse sisuga karikatuurseid töid Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Martin Ehala: Eesti on suurem kui Eesti

2 min lugemist
  • Skaip, internet ja kiire reisimine on vähendanud välis-Eesti eraldatust Eestist
  • Välismaa eestlaste huvi eestikeelse hariduse vastu on viiendiku võrra kasvanud
  • Hargmaised eesti lapsed peaksid saama vaadata ETV lastesaateid geoblokeeringuta
Martin Ehala. FOTO: Konstantin Sednev

Üleilmastumine ja internet on loonud võõrsil elavatele inimestele varasemaga võrreldes täiesti teistsuguse keskkonna. Skype'i kaudu võib lähedastega vestelda iga päev, kodumaa ajalehed on interneti kaudu sama kättesaadavad kui Eestis ning reisimine on kiire, odav ja peaaegu viisavaba.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Seepärast kaotab mõiste välis-Eesti tasapisi oma asjakohasuse. Keegi ei ole sunnitud olema «välis-», kui ta ise ei soovi end niimoodi määratleda.

Ka riigil on aeg muuta vaatenurka. Tuleks tõsimeeli küsida, mille poolest erineb Londonis või Espoos elavate eestlaste suhe Eesti riigiga näiteks Lihulas või Elvas elavate inimeste suhtest. Rae vald ja Helsingi on mõlemad Tallinna lähiümbrus, Soome Eesti saatkond Helsingis toimib juba praegu nagu kohalik vallamaja, kuhu inimesed tulevad pidupäeval aktusele, kus laulavad kohalikud koorid ja lapsed saavad kirjandivõistluse auhindu.

Ühesõnaga, nii nagu riigi ülesanne on olla kohal igas Eesti vallas, nii peaks Eesti riik olema olemas ka igas eesti hargmaises vallas. Dokumendid, valimised, toimingud registritega, nõustamine, rahvusringhääling ja ühe tähtsama tahuna eestikeelne haridus peavad olema moel või teisel kättesaadavad, ükskõik kuhu elutee on perekonna parasjagu viinud.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel õpib praegu välismaal eesti keelt 3800 last ja see arv on viimaste aastatega viiendiku võrra kasvanud. Arvestades, et väljaränne Eestist pole samal ajal kasvanud, näitab keeleõppijate hulga kasv välismaal sündinud laste kooliikka jõudmist ja võibolla ka seda, et hargmaised eestlased on paremini organiseerunud ja rohkem huvitatud Eestist ja oma juurtest kui kümmekond aastat varem.

Eestikeelne haridusvõrgustik välismaal ei ole sugugi väike, hinnanguliselt sada õpetuskohta, mille hulgas on koole, pühapäevakoole, seltse, lasteaedu, beebiringe ja keelekursusi, lisaks veel Üleilmakooli e-kursused, kus sel aastal õpib 220 last. Kõik see kokku on Eesti mastaabis väga arvestatav haridustaristu, mis on tekkinud ja toimib iseorganiseerumise korras.

01.02.2020 04.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto