Sisukord
Meie Eesti
Postimees
03.02.2020
Eesti Roolijoodikut ainult vangla ei aita (31) Raievaidluses langeb fakt emotsiooni ees (60) Panganõukogu punnseis sai aastaseks Majandus Põllumehed loodavad, et tali jääb taeva Madis Müller kutsub arutlema inflatsiooni­eesmärgi üle (36) Täitur arestis 31 euro pärast Armin Karu firma vara Kütusemüüjad soovivad aktsiisireformi (11) Brexit on käes: mis sellest tavainimesele muutub? Välismaa Koroonaviirus nõudis esimese ohvri väljaspool Hiinat REPORTAAŽ ⟩ Belfastis purjetati uude ajastusse trummikõmina saatel Arvamus Juhtkiri: kliimakriisi ökonoomika (6) Aarne Seppel: andke mu raha tagasi! (12) Rein Oidekivi: Austria gambiit Hallar Meybaum: rohepöördest realistlikult (5) Andi Hektor: nutikas õhtumaine väikeriik, mis mõtleb suurelt (3) Meie Eesti Kerli Liksor: hargmaine kool õitseb õhinapõhiselt Helja Kirber: eestikeelne haridus rändab lastega kaasa Martin Ehala: Eesti on suurem kui Eesti (1) Kultuur Musta laega lavastus Kõrb kasvab Mis toimub Pariisi eeslinnas? Sport Mees, kes vajas tippu jõudmiseks üksnes kirge Kalev murdis Euroliigas mängiva Zenidi teist korda maha Kaksikvõidu saanud eestlased parandasid rekordeid Ilves võttis stabiilselt punkte Uus varustus viis Aigro sihile Kenini talenti märgati juba viieaastaselt Tartu Võimuvahetus teeb Tartu valitsemise kallimaks Keele teritaja: aasta kääne Kooli juhtkond lukustas õpilaste koolis hoidmiseks rõivistud (21) Prokurör Kretel Tamm: korrumpeerunud ametnike tabamine nõuab jälitustegevust (1) Tartu tervishoiukõrgkooli magistrikraadiga õed parandavad maailma Videokatse ⟩ Kuidas saab autot moodsa varguse eest kaitsta? (4) Tartmusile meeldib osta jõhkra koloriidi ja skandaalse sisuga karikatuurseid töid Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Kerli Liksor: hargmaine kool õitseb õhinapõhiselt

4 min lugemist
  • Väliseesti kool on tõmbekeskus, mis liidab kohalikke perekondi
  • Mida tihedam on kooli side Eestiga, seda rikkalikum on koolielu
  • Suure osa rahalisest toest pakuvad välis-Eesti organisatsioonid
  • Püsikindel Eesti riigi toetus väliseesti koolidele on endiselt oluline
Õpetaja Sille Aule Londoni eesti kooli kunstitunnis. FOTO: Elina Männi

Londoni eesti kooli ja Keelekindluse eesti keele õpetaja Kerli Liksor kirjutab, kuidas välismaal eestikeelset kooli tehakse.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Välismaal elavate laste eestikeelse hariduse võimalused on väga erinevad: mõnel pool on võimalik saada eestikeelset põhiharidust, mõnel pool on raske korraldada isegi pühapäevakooli. London on näide keelekeskkonnast, kus on piisavalt palju eesti lapsi, et käimas hoida oma kool. Kuigi hargmaiste laste haridus saab põhineda vaid kohaliku kogukonna huvil ja isetegemisel, on Eesti toetus väga oodatud.

Londoni eesti kool on tegutsenud üle kümne aasta ning koolis käivad kolme- kuni kaheteistaastased lapsed. Kohtutakse kaks korda kuus kolmeks tunniks: eesti keel, muusika ja kunst. Paar aastat tagasi lisandus mängurühm kuni kolmeaastastele lastele. Teist õppeaastat tegutseb Londoni eesti majas ka laste- ja noorte keeleklubi Keelekindlus, kuhu oodatakse lapsi alates kaheksandast eluaastast. Igal klubipäeval on eesti keele, kokanduse ja ametitund, kus külalisesineja räägib oma tööst.

Lisaks laste õpetamisele on mõnikord vaja ka vanematele nõu anda, et nad ei läheks kergema vastupanu teed ega hakkaks oma lapsega kohalikus keeles rääkima. Kaks korda aastas toimuvad koolis ümarlauavestlused, mida koordineerib kas eesti keele õpetaja või kooli juhatuse liige. Samuti teevad vanemad koos joogat, käsitööd või laulavad. Tegevustesse kaasatakse ka mitte-eestlasest lapsevanemad. Oluline on lasta vanematel omavahel kogemusi vahetada ja perekonniti sõpradeks saada. Pärast koolitunde minnakse koos kohvikusse, muuseumi või parki.

01.02.2020 04.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto