Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (56) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kerli Liksor: hargmaine kool õitseb õhinapõhiselt

4 min lugemist
  • Väliseesti kool on tõmbekeskus, mis liidab kohalikke perekondi
  • Mida tihedam on kooli side Eestiga, seda rikkalikum on koolielu
  • Suure osa rahalisest toest pakuvad välis-Eesti organisatsioonid
  • Püsikindel Eesti riigi toetus väliseesti koolidele on endiselt oluline
Õpetaja Sille Aule Londoni eesti kooli kunstitunnis. FOTO: Elina Männi

Londoni eesti kooli ja Keelekindluse eesti keele õpetaja Kerli Liksor kirjutab, kuidas välismaal eestikeelset kooli tehakse.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Välismaal elavate laste eestikeelse hariduse võimalused on väga erinevad: mõnel pool on võimalik saada eestikeelset põhiharidust, mõnel pool on raske korraldada isegi pühapäevakooli. London on näide keelekeskkonnast, kus on piisavalt palju eesti lapsi, et käimas hoida oma kool. Kuigi hargmaiste laste haridus saab põhineda vaid kohaliku kogukonna huvil ja isetegemisel, on Eesti toetus väga oodatud.

Londoni eesti kool on tegutsenud üle kümne aasta ning koolis käivad kolme- kuni kaheteistaastased lapsed. Kohtutakse kaks korda kuus kolmeks tunniks: eesti keel, muusika ja kunst. Paar aastat tagasi lisandus mängurühm kuni kolmeaastastele lastele. Teist õppeaastat tegutseb Londoni eesti majas ka laste- ja noorte keeleklubi Keelekindlus, kuhu oodatakse lapsi alates kaheksandast eluaastast. Igal klubipäeval on eesti keele, kokanduse ja ametitund, kus külalisesineja räägib oma tööst.

Lisaks laste õpetamisele on mõnikord vaja ka vanematele nõu anda, et nad ei läheks kergema vastupanu teed ega hakkaks oma lapsega kohalikus keeles rääkima. Kaks korda aastas toimuvad koolis ümarlauavestlused, mida koordineerib kas eesti keele õpetaja või kooli juhatuse liige. Samuti teevad vanemad koos joogat, käsitööd või laulavad. Tegevustesse kaasatakse ka mitte-eestlasest lapsevanemad. Oluline on lasta vanematel omavahel kogemusi vahetada ja perekonniti sõpradeks saada. Pärast koolitunde minnakse koos kohvikusse, muuseumi või parki.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto