Bretty Sarapuu: kuhu jäi eesti keel?

Bretty Sarapuu. FOTO: Liis Treimann

Möödunud nädalal käisin kinos lausa kolm korda. Dokumentaalfilmide festival viis mind kohtadesse, kuhu ma ise ilmselt kunagi ei satu, ja näitas inimesi, kellega ma eales ei kohtu. Rändasin filmide kaudu sõjast räsitud Süürias, Davosi majandusfoorumi telgitagustes ja vastuolulises Brüsseli Molenbeeki linnaosas. See kõik sai mulle osaks vaid tänu sellele, et valdan inglise keelt.

Oleksin ma läinud kinno koos oma ema, isa, tädi, onu, ämma või äiaga, kes paraku, nagu nende nooruspõlves tavaline oli, inglise keelt õppinud ei ole, olnuksid nad pettunud. Pea ühelgi filmil polnud eestikeelseid subtiitreid. Erand oli üks pensionäride eriseanss, öeldi mulle kinos, ja üks eesti dokfilm. 30 linateosest olid need kaks ainsad, mida võõrkeeleoskuseta vaatajatele pakuti. Ise süüdi, et keeli ei oska, võib keegi julmalt öelda.

Võib-olla nurisen asja üle, mis juba ammu selge. Sageli ei saagi Eestis enam läbi võõrkeelteta. Eks ole üha sagedamini keeruline restoranis meelitada teenindajalt välja eestikeelset tervitust, rääkimata võimalusest oma tellimus emakeeles esitada. Taksojuhtidega jutupuhumine ei tule enam ammu kõne alla. Selles valguses ongi ehk palju tahta, et filmifestivalil saaks hakkama eesti keelega?

30 linateosest kaks olid ainsad, mida võõrkeeleoskuseta vaatajale pakuti. Ise süüdi, et keeli ei oska, võib keegi julmalt öelda.

17

Loodan siiski, et väärt filmidest saavad tulevikus osa ka need, kes mingil põhjusel inglise keelt kas üldse või filmivaatamiseks piisavalt hästi ei valda. Kui nõukogude ajalgi suudeti eriseanssidel teha filmid mõistetavaks äärmisel juhul kasvõi saalis viibinud pealelugeja abil, ei tohiks tänapäeval filmi eesti keelde panek ometi võimatu olla.

Kahtlemata on eestikeelsete subtiitrite tegemine kallis, eriti kui film linastub vaid korra või paar. Ent võib-olla lepiks kinokülastaja tõlke nimel ka veidi krõbedama piletihinnaga, eriti kui arvestada, et praegu sai festivalifilme vaadata odavamalt kui ükskõik millist samal ajal linastunud (Hollywoodi) menufilmi.

Veelgi enam, ehk annab korraldada, et filmid linastuksid rohkem kui paar korda ning jõuaksid Tallinnast ja Tartust kaugemalegi. See eeldab muidugi vaatajahuvi. Siinkohal soe soovitus kõigile. Kui vähegi mõni dokumentaalfilm mõistetavas keeles linastub, ärge jätke kasutamata võimalust selle abil harivale rännakule minna.

03.02.2020 05.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto