Kätlin Vainola: Eesmärgiks oli tutvustada lastele eesti kultuuri, teaduse ja kunsti saavutusi

Kätlin Vainola oma teosega «Minu Eesti seiklus». FOTO: Raul Mee

Eesti Kirjastajate Liidu liikmeskirjastuste möödunud aasta enim müüdud raamatute edetabelis vallutasid kaks kõrgeimat kohta lastekirjanik Kätlin Vainola ja kunstnik Elina Sildre teose «Minu Eesti seiklus» eesti- ja venekeelne versioon. Neid täiendav Jekaterina Krutilova «Pliksi ja Plaksi nupuraamat», mis ilmus ainult eesti keeles, platseerus kõnealuses tabelis kolmandale kohale.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Maxima Eesti ideest sündinud «Minu Eesti seiklus» on järg mullu Maxima ja Epp Petrone koostöös välja tulnud raamatule «Meie Eesti», mis troonis tabelis tänu üle-eelmise aasta müügitulemustele. «Minu Eesti seiklus» maksab poes 3,99 eurot ja nupuraamat 1,49 eurot. Kuni märtsikuuni sai iga üle 12-eurose Maxima ostu puhul kassast tasuta raamatusse sobivaid kleepse.

Minu küsimustele vastas raamatu tekstiosa autor Kätlin Vainola.

Milline on «Minu Eesti seikluse» saamislugu?

Raamat sündis paljude inimeste koostöös. Maximalt tuli ettepanek kirjastusele Päike ja Pilv. Nemad võtsid ühendust minu, kunstnik Elina Sildre ja kujundaja Joonas Sildrega. Kõigepealt anti meile teada raamatusse tulevate kleepsude teemad. Kui need olid paigas, hakkasime sinna n-ö kangast ümber kuduma.

Tekkis mõte luua kaks väikest tegelast nimedega Pliks ja Plaks, kes hüppavad virtuaalmaailmast välja reaalmaailma, et Eesti kohta rohkem teada saada. Tekst, pilt ja kujundus sündisid peaaegu sünkroonis, kõik osapooled olid pidevas suhtluses.

Kas või kuivõrd oli teile eeskujuks ja/või inspiratsiooniks Eesti 2018. aasta enim müüdud raamat, Epp Petrone «Meie Eesti»?

Kuna lähenesime veidi teistmoodi ja võtsime plaani luua mitte niivõrd jutu- kui tegelusraamat, siis seda eeskujuks võtta ei saanud. Pigem vaatasime, kuidas on kleepsundus lahendatud ja mõtlesime, kuidas seda meie raamatus teha. Meile kõigile oli esmakordne kogemus teha selliste võimalustega raamatut.

Kui palju te teadvustasite kirjutades selle (võimalikku) pedagoogilist potentsiaali ning panust integratsiooni?

Mõte hakkas jooksma raamatu eripärast lähtuvalt, tundus, et kui juba saab kleepida, siis võiks ka kirjutada, nuputada, lahendada, värvida jne. Nii et sellist pedagoogilist lähenemist kasutasime küll.

03.02.2020 05.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto