Epideemia peatamiseks teoreetiliselt valmis

Kiirabi operatiivjuhi Taavet Reimersi käes on kokku pakitud infektsioonikapsel, lahti tegema ta seda ei hakka, sest see on kallis lõbu. Kapslit kasutatakse siis, kui nakkus on laboris kinnitatud ja nakatunu on vaja viia ühest haiglast teise. FOTO: Tairo Lutter

«Meie ravi- ja riigiasutused on valmis viiruse levikut ohjama,» kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) ja möönis, et Hiinast levima hakanud koroonaviiruse Eestisse jõudmise risk on olemas. Lähemal uurimisel selgub aga, et Kiige nimetatud valmisolek on suuresti teoreetiline – nagu ka viiruse Eestisse jõudmine. Seega, mida riigi valmisolek päriselt tähendab?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti valmisolek koroonaviiruse puhanguks tähendab praegu lühidalt seda, et tervishoiutöötaja teab, mis viirus see on, saab seda tuvastada, oskab teavitada terviseametit ning isoleerida nakatunud. Edasi tegutseb analüüsidega laboratoorium ja tuvastatakse, kellega on nakatunu kokku puutunud. Viiruspuhangu ajal haigetega toimimise paneb paika terviseameti juhend. Samasugune juhend kehtivat Soomes ja seal aitas see haiguse leviku peatada – Soomes on seni tuvastatud ainult üks uue koroonaviiruse juhtum.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütleb, et ei maailmas ega Eestis pole põhjust põdeda koroonaviiruse paanikat. «Kui Hiinast pärit inimene tänaval aevastab, siis kindlasti pole tarvis pakku joosta. Nad ei ole kellelegi ohtlikud,» räägib Martin Kadai.

03.02.2020 05.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto