Ene-Margit Tiit: riigi väärtuste matemaatika

Ene-Margit Tiit. FOTO: Tairo Lutter

Praegu otsitakse optimeerimise teel lahendusi, mis on kõige säästlikumad raha mõttes, inimeste rahulolu suurendaks aga ka muude väärtuste hindamine, kirjutab TÜ matemaatika emeriit­professor Ene-Margit Tiit.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti on seadnud eesmärgi olla tark riik, teha otsuseid mõistuspäraselt, tulevikku vaatavalt ja tulevikku nägevalt. Mingis mõttes selle poole ka liigutakse. Optimeerimine, st parima lahenduse otsimine ja kasutuselevõtmine toimub mitmeski eluvaldkonnas. Nii optimeeritakse tervishoiu- ja haridussüsteemi, sh koolivõrku, ning ühistransporti. Millegipärast ei ole inimesed sageli nende majanduslikult põhjendatud otsustega aga rahul. Miks?

Viga on eesmärkides. Ülalkirjeldatud optimeerimisülesanded on enamasti lahendatud ühe kriteeriumi alusel ja selleks on materiaalsed väärtused, ehk lihtsamini öeldes – raha. Optimeerimise tulemusel leitakse lahendus, mis on kõige säästlikum või kasumlikum nimelt raha mõttes.

Kuid optimeerimisülesande võib püstitada ka teiste kriteeriumite alusel ja teiste väärtuste säästmise ning kasvatamise eesmärgil, sõltuvalt sellest, mida peetakse kõige väärtuslikumaks. Näiteks haiglavõrgu optimeerimise vastu võivad olla inimesed, kes peavad haigla majandamiskulu kokkuhoiust tähtsamaks patsientide mugavust ja ei ole rahul sellega, kui kodulähedane ravivõimalus kaob.

Hoopis teistmoodi näeksid ülesanded ja lahendused välja siis, kui aluseks võetaks kriteeriumid, mis väljendaksid rohkem tavaliste inimeste huvisid. Näiteks kui püütaks minimeerida inimeste ajakulu eluks vajalike teenuste kasutamisel. Sellist eesmärki on rahas mõõta võrdlemisi raske, lisaks tuleb inimeste huvide mõõtmisel ja lahendusvariantide kõrvutamisel arvestada ka eri variantide riske ning tulevikustsenaariume.

04.02.2020 06.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto