Sisukord
Maa Elu
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (56) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Linnud ei vaja soojal talvel lisatoitu

2 min lugemist
Aknast on küll tore lindude söömaaega jälgida, ent soojal talvel saavad nad loodusest ise kvaliteetsemat toitu kätte. FOTO: Liis Treimann

Küllap pole kellelgi märkamata jäänud, et akna taga vohab rohelus ja plusskraadid valitsevad. Oleme talviti harjunud lindudele akna taha süüa panema, ent tänavusel soojal talvel võime neile sellega hoopis karuteene teha.

Ometi võib meediast lugeda, kuidas ehituskaupluste üks ostetum talvekaup on linnusöök. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ­linnuökoloog Marko Mägi tuletas meelde, et kuna ilmad on soojad – lund ei ole, maapind pole külmunud, veekogud ei ole jääs –, pole ka vaja lindudele lisatoitu anda. Nad saavad loodusest, asulates ka tänavatelt ja prügikastidest tarviliku kätte.

Kasum kannustab

„Linnutoiduäri kasvab aasta-aastalt ja sel on mitu põhjust. Esiteks see, et nii saab kenakese kasumi teenida, sest linnutoiduks läheb reeglina selline kraam, mis inimeste või teiste loomade toidulauale ei sobi. On siis seemned liiga väikesed või liialt kehva kvaliteediga või on tegu lihtsalt ülejäägiga. Kuid lindudele sobib selline kraam maha müüa, seda loomulikult inimese vahendusel,” rääkis Mägi.

Kuna kasum on priske, teevad linnutoidu tootjad kampaaniaid, mis Mägi sõnul rõhuvad inimese südametunnistusele. „Halvemal juhul sellises stiilis: kui sa linde ei toida, võivad nad hukka saada ja süüdi oled sina. Leebemal juhul kavalamalt: talvel linde toites teeme head nii endale, positiivseid elamusi saades, kui ka lindudele. Mujal maailmas ja üha sagedamini Eestiski kohtab üleskutseid, et linde tuleks aasta ringi toita, kuid mina näen selles varjatud turundamist – suvel on looduses lindudele sobilikku toitu piisavalt,” leidis linnuökoloog.

Soojal talvel lindudele lisatoitu pakkudes võime neile hoopis halba teha. Soodustame linnuhaiguste levikut, sest sooja ilmaga püsivad haigusetekitajad toidumajades kaua elus ja maja külastavad linnud võivad nakatuda.

Kasu asemel kahju

Mägi tõi välja, et lisatoitmisest saavad eelkõige kasu suuremakasvulised linnuliigid, näiteks hakk, harakas, vares, kes on toidumajas väiksematest liikidest üle. „Nii võib inimene tahtmatult muuta liikide suhteid, soosides suuremakasvulisi agressiivsemaid liike. Väiksemad, näiteks tihased, peavad aga loodusest leitavaga läbi ajama. Iseenesest ei ole see halb, sest loodusest leitav on lindudele loomulik ja ka kvaliteetsem toit, peaasi, et nad seda piisavalt saaks, soojade talveilmadega ei tohiks nokaesise leidmine probleem olla,” lisas Marko Mägi.

Hiljuti leiti Inglismaa kagurannikul kraavist lennuvõimetu kakk, kes arvati vigastatud olevat. Selgus aga, et kakk oli end lihtsalt paksuks söönud ega jaksanud lennata. Kuigi kaku elupaigas oli pehme talve tõttu söök kergesti kättesaadav ja lind oli ablas, võib ülesöömist ette tulla ka aialindude lisatoitmisel. „Linnud lähtuvad lihtsast reeglist – kui on, siis tuleb süüa, sest mine tea, millal jälle saab. Reeglina ei kaota linnud lennuvõimet, kuid nad ei ole enam nii head röövlooma või -linnu eest pagejad kui kergema kaaluga isendid,” rääkis linnuökoloog.

Nii on tema kindel soovitus praegu lindudele lisatoit andmata jätta. Kui toitmisega on juba algust tehtud, ei tasu karta seda lõpetada. Mägi sõnul ei tohiks võõrutamine soojade ilmadega lindudele suurt stressi tekitada. „Loomulikult käivad nad esimestel päevadel nõutult toidumaja kaemas, kuid saavad peagi aru, et pole mõtet seal aega raisata,” sõnas mees.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto