Pooled patrullpolitseinikest on roolis magama jäänud

Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse juht Taavi Kirss tunnistab, et mikrounne on roolis jäänud nii ta ise kui ka paljud kolleegid. FOTO: Mihkel Maripuu

Peaaegu pooled patrullpolitseinikest tunnistavad, et on alarmsõidukit juhtides vajunud mikrounne. Kuigi politseiniku töögraafik tagab teoreetiliselt piisava puhkeaja nii enne kui ka pärast tööd, väsivad korrakaitsjad pika vahetuse ajal mõnikord nii ära, et silm vajub autoroolis kinni.

Herdo Kala küsitles Tallinna Ülikoolis diplomitööd kirjutades 157 patrullpolitseinikku, kellest 46 protsenti tunnistas, et on öisel ajal alarmsõidukit juhtides mikrounne vajunud. Mikrouni on seisnud, kui inimene korraks suigub: tähelepanu hajub, pea vajub rinnale või kuklasse, pilk klaasistub. Mikrouni võib kesta 2–20 sekundit, kõige sagedamini neli-viis sekundit.

Väsinuna tunneb ennast öises patrullvahetuses enamik politseinikke, seda tunnistas 90 protsenti vastanutest.

Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse juht, politseikapten Taavi Kirss tunnistas, et temagi on kümneaastase välitöö jooksul alarmsõidukis mikround maganud.

«Ma arvan, et seda on juhtunud paljude politseinikega, samamoodi nagu seda on juhtunud ka teiste öösel tööd tegevate inimestega. Politseinik on samasugune inimene nagu kõik teised ja inimene on loodud öösel magama,» nentis Kirss.

Patrullpolitseiniku töövahetus kestab enamasti 12 tundi, tavaline öövahetus algab kell 20 ja kestab hommikul kella 8ni. «Väsimus tekib just vahetuse hommikupoolses otsas. Patrullpolitseiniku töös vahelduvad kriitilised situatsioonid rahulikuma ajaga ja see kurnab keha ära. Kui on palju väljakutseid, sul on tööd ja toimetamist, siis ei pane väsimust tähelegi. Aga kui on rahulikum moment ja sõidad patrullautoga ringe, siis võib väsimus võimust võtta,» rääkis Kirss.

Ta lisas, et ajapikku hakkavad öised patrullid politseinikke aina rohkem väsitama. «Kui alustasin tööd noore politseinikuna, oli organism paremas seisus ja kõik tundus lihtsam. Aastaid hiljem võib öise vahetuse hommikune periood olla ikka päris keeruline.»

Pool on vajunud mikrounne

Küsitlusele vastas 157 alarmsõidukijuhti

  • 46 protsenti tunnistas, et on vajunud alarmsõiduki roolis mikrounne.
  • 90 protsenti on tundnud ennast alarmsõidukit juhtides väsinuna.
  • 40 protsendi sõnul on neil tekkinud öötööst terviseprobleemid (krooniline väsimus, ülekaal, uneapnoe, kõrgenenud vererõhk, kurnatus, suurenenud kehakaal, depressioon).
  • 63 protsenti hindab oma alarmsõidukijuhtimise stiili täiesti ohutuks või ohutuks.
  • 38 protsenti on sattunud politseisõidukiga liiklusõnnetusse.
  • 4 protsenti nimetas liiklusõnnetuse põhjusena väsimust.
  • 77 protsenti leidis, et PPA ei pea alarmsõiduki juhtimist väsinuna suureks probleemiks.
Allikas: Herdo Kala lõputöö Tallinna Ülikoolis (ilmus maanteeameti ajakirjas Teeleht)

Rohkem kui kolmandik diplomitöö küsitlusele vastanud patrullpolitseinikest on sattunud alarmsõidukiga liiklusõnnetusse, kuid vaid neli protsenti tunnistas, et õnnetuse põhjus oli väsimus.

Politseikapten Kirss ei mäleta oma teenistusajast juhtumit, kui alarmsõiduki juht oleks üleväsimuse pärast liiklusõnnetusse sattunud. «Mul endal ei ole sellist õnnetust juhtunud – jumal tänatud! – ja mul pole infot ka selle kohta, et mõnel kolleegil oleks juhtunud,» lausus Kirss.

Üks pikk ja mitu lühikest pausi

Patrullpolitseinikele on 12-tunnise vahetuse jooksul ette nähtud üks tunniajane paus, lisaks iga kolme tunni järel kümneminutiline vaheaeg.

Kui alarmsõiduki roolis olev politseinik tunneb väsimust, saab ta selle peletamiseks üsna palju teha. Üks võimalus on paluda paarimehel asuda rooli enda asemele, teine võimalus on teha peatus ja hingata värsket õhku.

«Võimalusel saab jätta auto seisma ja partrullida jalgsi, vaadata väljas ringi. Võib võtta oma kümneminutilise puhkepausi. Kohvipaus aitab alati,» loetles Kirss.

Patrullautot mõnele kõrvaltänavale parkida ja autos magada on politseinikele keelatud. «See ei ole okei, selline asi ei näe hea välja. Kui politseinik tunneb vajadust vahetuse ajal ette nähtud tunniajase pausi jooksul magada, on tal võimalik teha seda jaoskonnas. Tänaval politseiautos magamine näeks ikka väga halb välja,» tõdes Kirss.

Politseikapten lisas, et Tallinna Kesklinna politseijaoskond on üks Eesti suurima väljakutsete arvuga jaoskondi, nii et enamasti patrullil vahetuse ajal tegevust jätkub ja väsimus ei tule meeldegi.

Puhkamist ei kontrollita

Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonnas on patrullide töögraafikud koostatud nii, et nii enne kui ka pärast vahetust on tagatud piisav aeg väljapuhkamiseks. Nii enne kui ka pärast 12-tunnist vahetust on patrullpolitseinikel 12 tundi vaba.

Kuidas politseinik vaba aega kasutab, ei kontrolli keegi ja seda ei olegi võimalik teha, kuna see eeldaks, et keegi on kogu aeg politseiniku kõrval ja jälgib, kas ta magab või mitte. Kirss leiab, et see on iga inimese südametunnistuse asi, ükskõik mis tööd ta teeb. Politseinik nagu ka iga muu elukutse esindaja peab tema sõnul ise oma füüsilise vormi ja vaimse valmisoleku eest vastutama ja otsustama, kuidas oma päeva veedab.

«Kas inimene puhkeajal ka tegelikult puhkab, on võimatu kontrollida. Aga ma võin kogemusest kinnitada, et politseinik vabal ajal võimalusel ikka magab. Mina mäletan küll oma kümme aastat kestnud patrullitöö kogemusest, et vabal ajal võid sa igal hetkel magama jääda. Kui on võimalus, tuleb seda kasutada,» sõnas politseikapten.

Põhja prefektuuris on kõige tavalisem töögraafik selline, et patrullpolitseinik teeb järjest kaks päevast ja seejärel kaks öist vahetust. Töögraafik näeb ette, et nelja kuu jooksul peab politseinikule jääma neli vaba nädalavahetust. Kuigi enamasti kestab patrulli vahetus kella 8–20 ja 20–8, alustab osa patrulle teistel aegadel, et oleks alati reserv ja patrullivahetuste ajal ei tekiks tühja auku, mil linnas patrulle polegi. Samas on graafik paindlik ja vajaduse korral saavad patrullid teha lühemaid vahetusi.

«Patrullpolitseinikud töötavad summeeritud tööajaga, mis tähendab seda, et nelja kuu jooksul on tunnid, mis tuleb ära töötada. Iga nelja kuuga tekib mingisugune arv ületunde, mis tuleb omakorda mingil hetkel vaba ajaga kompenseerida. Üle töötada ei saa,» ütles Kirss.

Politseipatrullide töögraafik on pika aja peale paika pandud ja väga suurt vabadust tööaja valikul ei ole.

«Tõsi on see, et vanemad politseinikud eelistavad rohkem päevaseid aegu. Nendele saame pakkuda liiklusjärelevalve vahetusi, mis toimuvad rohkem päeval ja õhtusel tipptunnil. Vajadusel saab graafikut ümber mängida küll. Kui inimesel on mõni perekondlik üritus, koolitus või midagi muud, siis üritame aja leida. Oma elu tuleb ka elada,» lausus Kirss.

Hulk politseinikke kiirabis

Kirss märkis, et politseinikud töötavad sageli mitmel ametikohal ja päris populaarne on töötada kiirabis.

«Politseinikud teevad kiirabis autojuhi ja välijuhi vahetusi. Nagu politseis, on ka kiirabis välijuht, kes juhib kiirabitoimkondi mingitele sündmustele. Selline praktika on meie töös väga kasulik, sest kui politseinikul on parameediku väljaõpe, saab ta politseinikuna kasutada sündmuskohal oma oskusi, enne kui meedikud kohale jõuavad. See on nagu kaks ühes,» rääkis Kirss.

Kui politseis kestab üks vahetus 12 tundi, siis kiirabis tehakse 24-tunniseid vahetusi.

«Samas on politseis kindlalt paika pandud reegel, et igasugusest lisatööst peab ta politseitööle tulles välja puhanud olema. Kõrvaltööd tegev politseinik peab meile kinnitama, et saab välja puhata. Kiirabitööl käiv politseinik ei saa kunagi tulla tööle nii, et lõpetab hommikul kiirabivahetuse ja tuleb otse politseipatrulli. See pole aktsepteeritav ja seda me kontrollime. Me suhtleme omavahel kiirabiga, saame töögraafikuid vaadata,» seletas patrullteenistuse juht.

Kirss ütles, et patrullpolitseinikuna tööle asuv inimene on 12-tunnistest vahetustest teadlik ja peab tööle tulles sellega arvestama. Ta möönis, et inimese vaba aja huvides oleks lühem vahetus parem, aga Eestis on praegu just selline ressurss.

«Just eelmisel nädalavahetusel suhtlesin Rootsi kolleegidega. Stockholmi patrulli vahetus kestab üheksa tundi ja nädalas koguneb töötunde 36–38. Meie jaoskonnas on politseiniku töönädal 48 tundi,» lausus Kirss.

1. jaanuaril oli politsei- ja piirivalveametis (PPA) täitmata 152 politseiametniku ametikohta. Tõsi, need ei ole kõik patrullpolitseinike kohad.

Linnas kerge, maanteel võib olla raske keskenduda

Ühes Kesk-Eesti maakonnas töötav anonüümseks jääda soovinud patrullpolitseinik rääkis, et tema ei ole alarmsõidukit juhtides magama jäänud, kuid väsimust on ta tundnud.

«Patrullis olles juhin alarmsõidukit enamasti mina. Kõige väsitavam on öisel ajal, kui ei ole väljakutseid, samuti kui tänavatel ja teedel ei ole liikumist. Väljakutsete puudumine iseenesest on hea, kuid meie töös, eriti öises vahetuses, kasuks ei tule. Tegevus aitab hoida meele erksana ja keskenduda tööülesannete täitmisele,» rääkis ta.

Tema kogemuse järgi on keskendumisvõime hajumise oht kõige suurem hommikul kella 4–5 ajal.

«Linnas ei ole keeruline sõidukit juhtida, kuna on vaja pidevalt sooritada manöövreid. Raskem on maanteel ja eriti pikkadel sirgetel, kui ei ole vaja märkimisväärselt rooliga tegeleda,» selgitas politseinik.

Ta tõdes, et kui tekib vajadus teha alarmsõitu ning juht on väsinud, suurendab see liiklusõnnetusse sattumise ohtu mitu korda.

«Kui alarmsõidukit juhtides tekib väsimus, tuleb sellest teada anda patrullipaarilisele, kes vajaduse korral võib alarmsõiduki juhtimise üle võtta või leiab vahetu ülemusega muu lahenduse,» märkis ta.

Oma töögraafikuga on politseinik rahul, kuna see võimaldab vaba aega ka argipäevadel, mis tuleb kasuks eraasjade korraldamisel. Vajaduse korral on võimalik graafikut muuta, leppides kokku vahetu juhiga.

«Kontrolli, kas politseinik on enne või pärast öist vahetust maganud, ei tehta. Vastutustundlik politseinik, eelkõige alarmsõiduki juht tagab ise, et oleks rooli istudes puhanud ega paneks ohtu ennast, paarilist ja teisi liiklejaid,» lausus ta.

Patrullpolitsienik teeb 39 ületundi aastas

Katre Loo. FOTO: Politsei- ja piirivalveamet

Katre Loo, PPA personalibüroo juhataja

Töögraafikute koostamisel arvestame töötaja soovidega, anname võimalusel aega isiklike asjade ajamiseks, laseme puhkeajal puhata ja proovime teha nii, et tööst vaba kolleegi me puhkuse ajal töömuredega ei koorma.

Oleme koostanud tööaja planeerimiseks hea tava reeglid, mis sisaldavad suuniseid juhtidele, kuidas korraldada tööd nii, et meie inimesed on hoitud parimal võimalikul viisil.

Tulenevalt politseinike töö iseloomust tuleb ette, et tehakse ületunde. Sel puhul jälgime, et töö- ja puhkeaeg oleks kooskõlas seadusega. Politseiametniku vahetus võib ületada 13 tundi tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiniku tervist ja ohutust. Sellist vahetust kasutatakse vaid teatud juhtudel ning tagatakse piisav puhkeaeg hiljem.

Jaoskonna patrulltalituste juhid arvestavad politseinike töögraafikut koostades, et öine tööviis ei moodustaks üle poole tööajast. Niisamuti tagatakse igale politseinikule vähemalt neli vaba nädalavahetust nelja kuu jooksul.

Politseinikud saavad peale 35-päevase põhipuhkuse ka kuni 10 kalendripäeva lisapuhkust ja võivad haigestudes võtta tervisepäevi.

2019. aastal tegid meie 556 patrullpolitseinikku kokku üle 21 700 ületunni ehk keskmiselt tegi iga patrullpolitseinik 39 ületundi aastas.

Mitmel kohal töötavaid patrullpolitseinikke on kokku 90. Mõni on näiteks treener, turvamees, ehitaja, käiakse ka kiirabis. Seetõttu võib juhtuda, et teenistusse tullakse välja puhkamata. Ületundide tegijatele soovitame alati puhata piisavalt ja mõelda tervisele.

Kriisisituatsioonis või teatud olukordades on ületunnid vältimatud, kuid see ei saa muutuda igapäevatöö lahutamatuks osaks.

PPA pöörab suurt tähelepanu politseinike vaimsele ja füüsilisele tervisele. Näiteks julgustame osalema loengutes ja anname meeskonnatervise nõu. PPA kaplanid nõustavad teenistujaid igas prefektuuris, lisaks pakume võimalust tasuta psühholoogi vastuvõtule minna. Jälgime ka füüsilist tervist, meil on tervisekuu ja palju võimalusi sportimiseks.

05.02.2020 07.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto