Sisukord
Arvamus
Postimees
07.02.2020
Eesti Katkisi teid ei taha riik ega vallad (4) Kohus mõistis Toomas Lepa õigeks Tööstress sunnib haiguslehte võtma järjest sagedamini Selgusid riigi kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia laureaadid Saku kiriku ehitus jäi raha taha seisma (4) Majandus Algas keeleinspektsiooni vastu­pealetung Boltidele ja Woltidele (9) Kriminaaluurimise all olev mees tunnistati aasta maaettevõtjaks Hangete lihtsustamine muutis kõik keerulisemaks Välismaa Trumpi õigeksmõistmisest saab relv mõlema partei valimiskampaanias Hirm paremradikaalide võimutsemise ees halvas Saksamaa (16) India timukas vägistajate poomise eel süümepiinu ei tunne (2) Arvamus Juhtkiri: suur majandusmuutus (15) Olesja Lagašina: õiglus? Pole kuulnudki! (9) Evelyn Sepp: mis on sinu vastus, Jüri Ratas? (4) Einari Kisel: puhtama elektri poole Eva Mägi: võlgniku konto välisriigis ei ole puutumatu (3) Andreas Kaju: demokraadid komistasid USA valimismaratoni stardis (11) Meie Eesti Aleksei Lotman: kuivavad ja vaesuvad alad Tiiu Kull: kas Eestis on looduskaitsealust maad vähe või palju? Aleksei Lotman: elurikkuse märg pelgupaik Kultuur Lutsu hõre lõpp 21. sajandi vaimus (9) Miks pole filmis «Talve» Arno Talit? Produtsent Kris Taska: mina olen õnnelik! Kirill Serebrennikov, väljatõugatu nüüd ja igavesti Tartu Palamuse rahvas arvas «Talvest» nii ja naa Eili Arula: palju õnne, Artjom! (1) Joanna Hoffmann: kunstimuuseum annab aru, kuidas täieneb kunstikogu Artjom Suvorovi kohtutoimik kõneleb kahtlustest ja oletustest (3) Ühes spordiklubis aastad enam ei loe Meelelahutus Koomiks Sudoku

Einari Kisel: puhtama elektri poole

3 min lugemist
Einari Kisel. FOTO: Peeter Langovits

Edukalt süsinikuheidet vähendav Eesti ei tohi unustada tegeleda Vene elektri sisseostu vähendamise ja oma süsteemiteenuste loomisega, kirjutab Eesti Energia nõukogu liige Einari Kisel.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lõppenud pöördeline aasta Eesti energeetikas peaks mõnegi senise arusaama hoopis teise valgusesse seadma. Kuigi ametliku statistika kogumine võtab veel kuid, saab Eesti suure tõenäosusega süsinikujalajälje järsu vähenemise kohta teha mõtlemapanevaid järeldusi.

Esiteks, Eesti süsinikuheide inimese kohta vähenes aastaga üle kolmandiku ja on nüüd OECD keskmise taseme lähedal, samas suurusjärgus Hollandi ja Saksamaa omaga. Siiani olime koos USA, Austraalia, Kanada ja Luksemburgiga punased laternad. 1990. aastaga võrreldes oleme selgelt kõige suuremad vähendajad oma ligi 70-protsendilise heitkoguste kärpega. Loomulikult on sellesse suurima panuse andnud põlevkivist elektritootmise vähendamine, 2019. aastal kahanes kogus poole võrra.

Teiseks, Venemaa süsinikuheide inimese kohta on nüüd Eesti omast suurem. Ehk sisuliselt oleme Vene elektri importi suurendades statistiliselt eksportinud sinna ka oma süsinikujalajälje.

Kas peaks selle üle uhkust tundma? Rahvusvaheliselt võime kindlasti rääkida oma heitmete vähendamise eduloost ning liberaalsest digiteeritud elektri- ja gaasiturust. Mul isiklikult jääb küll kripeldama, et laiemas plaanis pole heitmete suhtes suurt midagi muutunud.

Euroopa Liidus on see järjest kasvav probleem. Juba 13 ELi liikmesriiki impordivad elektrit riikidest, kus süsinikuheite eest midagi maksma ei pea. Kliimaanalüütikud on hinnanud, et niimoodi imporditud elektri süsinikujalajälg on juba praegu 26 miljonit tonni, selle süsiniku rahaline väärtus oleks eelmisel aastal olnud umbes 630 miljonit eurot. Seda raha, mis jäi ELi riikidel heitmekvootide müügist saamata, oleks saanud kulutada kliimapoliitikale.

06.02.2020 08.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto