Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (56) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aleksei Lotman: elurikkuse märg pelgupaik

5 min lugemist
Omal ajal metsakasvatuseks kuivendatud Soomaa soid taastatakse kraavide likvideerimise ja paisude rajamise abil. Taastamisega saab sootaimedele uuesti elukõlblikuks vähemalt 1275 hektarit maad Kuresoos ning Riisa, Kikepera, Öördi (pildil) ja Valgerabas. FOTO: Elmo Riig/SAKALA

2. veebruaril tähistatava rahvusvahelise märgalade päeva tänavune fookus oli elurikkus. Mida hõlmab nimetus «märgala» ja kuidas see liikidega seotud on, kirjutab Aleksei Lotman.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse ülioluline osa on märgalad, millest 17 on rahvusvahelise tähtsusega. Kuigi märgalade kujunemise eelloos mängib osa ka meie alade aluspõhja kujundanud geoloogiline ajalugu, said meie praegused märg alad hakata kujunema pärast jää taandumist tosinkond tuhat aastat tagasi, veel enam aga siis, kui jääpaisjärv läbi murdis. Siis hakkasid kujunema paljud meie sisemaa märgalad, rannikumärgalade lugu aga on lahutamatult seotud maa kerkimisest tingitud mere taganemisega.

Märgalade kaitse rahvusvahelise konventsiooniga, mis kirjutati alla 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas, määratletakse märgalasid laialt, see hõlmab ka kuni kuue meetri sügavust vett, nii et märg­alaks võib lugeda ka suurt osa meie rannikumerest.

Meie meri on väga oluline rändlindudele nii kevad- kui sügisrändel ning pesitsusajal ja sulgimisel; ka talvitusalana ei saa seda tähtsusetuks pidada ning karta on, et kliima soojenedes võib see tähtsus isegi suureneda. Loomulikult on meie meri oluline ka hüljestele ja kalugi ei maksa unustada. Eriti tähtsad elupaigad on madalikud ja karid.

Madala veega rannik

Rannikumere suhteliselt eraldatud osad, madalad lahed on lisaks paljudele linnuliikidele tähtsad ka konnadele ning erinevad avamerest kalastiku poolest. Ranniku­lõukad on endised lahed, mis maa kerkimise tõttu ülejäänud merest selgelt eraldunud, kuigi ühendus suurveega on tihti olemas. Neil on suur roll kalade kudepaikadena.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto