Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
07.02.2020
Eesti Katkisi teid ei taha riik ega vallad (4) Kohus mõistis Toomas Lepa õigeks Tööstress sunnib haiguslehte võtma järjest sagedamini Selgusid riigi kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia laureaadid Saku kiriku ehitus jäi raha taha seisma (4) Majandus Algas keeleinspektsiooni vastu­pealetung Boltidele ja Woltidele (9) Kriminaaluurimise all olev mees tunnistati aasta maaettevõtjaks Hangete lihtsustamine muutis kõik keerulisemaks Välismaa Trumpi õigeksmõistmisest saab relv mõlema partei valimiskampaanias Hirm paremradikaalide võimutsemise ees halvas Saksamaa (16) India timukas vägistajate poomise eel süümepiinu ei tunne (2) Arvamus Juhtkiri: suur majandusmuutus (15) Olesja Lagašina: õiglus? Pole kuulnudki! (9) Evelyn Sepp: mis on sinu vastus, Jüri Ratas? (4) Einari Kisel: puhtama elektri poole Eva Mägi: võlgniku konto välisriigis ei ole puutumatu (3) Andreas Kaju: demokraadid komistasid USA valimismaratoni stardis (11) Meie Eesti Aleksei Lotman: kuivavad ja vaesuvad alad Tiiu Kull: kas Eestis on looduskaitsealust maad vähe või palju? Aleksei Lotman: elurikkuse märg pelgupaik Kultuur Lutsu hõre lõpp 21. sajandi vaimus (9) Miks pole filmis «Talve» Arno Talit? Produtsent Kris Taska: mina olen õnnelik! Kirill Serebrennikov, väljatõugatu nüüd ja igavesti Sport «Meil polnud plaanis mingit üritust korraldada, vaid Tartus oli lihtsalt väga kehv skatepark.» Tennisenaiste kõva võitlus Tartu Palamuse rahvas arvas «Talvest» nii ja naa Eili Arula: palju õnne, Artjom! (1) Joanna Hoffmann: kunstimuuseum annab aru, kuidas täieneb kunstikogu Artjom Suvorovi kohtutoimik kõneleb kahtlustest ja oletustest (3) Ühes spordiklubis aastad enam ei loe Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aleksei Lotman: elurikkuse märg pelgupaik

5 min lugemist
Omal ajal metsakasvatuseks kuivendatud Soomaa soid taastatakse kraavide likvideerimise ja paisude rajamise abil. Taastamisega saab sootaimedele uuesti elukõlblikuks vähemalt 1275 hektarit maad Kuresoos ning Riisa, Kikepera, Öördi (pildil) ja Valgerabas. FOTO: Elmo Riig/SAKALA

2. veebruaril tähistatava rahvusvahelise märgalade päeva tänavune fookus oli elurikkus. Mida hõlmab nimetus «märgala» ja kuidas see liikidega seotud on, kirjutab Aleksei Lotman.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse ülioluline osa on märgalad, millest 17 on rahvusvahelise tähtsusega. Kuigi märgalade kujunemise eelloos mängib osa ka meie alade aluspõhja kujundanud geoloogiline ajalugu, said meie praegused märg alad hakata kujunema pärast jää taandumist tosinkond tuhat aastat tagasi, veel enam aga siis, kui jääpaisjärv läbi murdis. Siis hakkasid kujunema paljud meie sisemaa märgalad, rannikumärgalade lugu aga on lahutamatult seotud maa kerkimisest tingitud mere taganemisega.

Märgalade kaitse rahvusvahelise konventsiooniga, mis kirjutati alla 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas, määratletakse märgalasid laialt, see hõlmab ka kuni kuue meetri sügavust vett, nii et märg­alaks võib lugeda ka suurt osa meie rannikumerest.

Meie meri on väga oluline rändlindudele nii kevad- kui sügisrändel ning pesitsusajal ja sulgimisel; ka talvitusalana ei saa seda tähtsusetuks pidada ning karta on, et kliima soojenedes võib see tähtsus isegi suureneda. Loomulikult on meie meri oluline ka hüljestele ja kalugi ei maksa unustada. Eriti tähtsad elupaigad on madalikud ja karid.

Madala veega rannik

Rannikumere suhteliselt eraldatud osad, madalad lahed on lisaks paljudele linnuliikidele tähtsad ka konnadele ning erinevad avamerest kalastiku poolest. Ranniku­lõukad on endised lahed, mis maa kerkimise tõttu ülejäänud merest selgelt eraldunud, kuigi ühendus suurveega on tihti olemas. Neil on suur roll kalade kudepaikadena.

06.02.2020 08.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto