Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (52) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aleksei Lotman: kuivavad ja vaesuvad alad

2 min lugemist
Aleksei Lotman. FOTO: Madis Sinivee

Õigustatud uhkusega tähistasime 2. veebruaril Tartu rahu aastapäeva. 2. veebruar on oluline ka meie rahvakalendris, tuntud nii küünla- kui ka pudrupäevana. Keskkonnakülgedel on see tähtpäev märkimisväärne eelkõige kui rahvusvaheline märgalade päev.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ja kui Tartu rahu puhul saime just sel aastal rääkida suurest juubelist, siis märgalapäeva saame juubelina tähistada järgmisel aastal.

Märgalade häving oli üks looduse vaesumise – õigemini vaesustamise – nähte, mida märgati juba õige ammu. USAs toimunud ulatusliku ja kiire kuivendamise tagajärgi mõisteti juba enne eelmise sajandi keskpaika, rahvusvaheline looduskaitseüldsus hakkas sellele enam tähelepanu pöörama pärast Teist maailmasõda.

Märgalade pärast muretsejate seas oli mitmesuguste loodusega seotud huvidega rahvast. Oli vee-elustiku uurijaid, oli linnuvaatlejaid, oli linnujahimehi. Kõik nad nägid, et märgalade hävitamine kuivendamise, mürgitamise või kaevandamise tõttu hävitab ka nende elustiku, olgu selleks kudevad kalad ja konnad või rändel peatuvad linnud. Ühesõnaga, ilma märg­aladeta pole elu õigupoolest võimalik. See kirju seltskond suutis lõpuks panna tegutsema ka mitme riigi otsustajad. Algas töö märgalade kaitseks mõeldud rahvusvahelise leppe sõlmimiseks, mis päädis selle allkirjastamisega Iraani väikelinnas Ramsaris 1971. aasta 2. veebruaril (mõnedel andmetel toimus tegelik allkirjastamine küll pärast keskööd, seega 3. veebruaril, aga arvesse läks siiski päev, mil toimus põhiosa läbirääkimistest).

Sünnilinna järgi nimetatud Ramsari konventsioonist sai esimene globaalne keskkonnavaldkonna leping, millega riigid otsustasid teha koostööd looduse heaks. See pole juhus: nagu öeldud, märgalad ongi väga tähtsad kogu biosfääri toimimiseks. Ramsari konventsioon käsitleb märgala mõistet küllaltki laialt, hõlmates igasugust märga maad või madalat vett. Selline lai piiritlemine on õigustatud nii ökoloogiliselt kui ka looduskaitseliselt.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto