Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
07.02.2020
Eesti Katkisi teid ei taha riik ega vallad (4) Kohus mõistis Toomas Lepa õigeks Tööstress sunnib haiguslehte võtma järjest sagedamini Selgusid riigi kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia laureaadid Saku kiriku ehitus jäi raha taha seisma (4) Majandus Algas keeleinspektsiooni vastu­pealetung Boltidele ja Woltidele (9) Kriminaaluurimise all olev mees tunnistati aasta maaettevõtjaks Hangete lihtsustamine muutis kõik keerulisemaks Välismaa Trumpi õigeksmõistmisest saab relv mõlema partei valimiskampaanias Hirm paremradikaalide võimutsemise ees halvas Saksamaa (16) India timukas vägistajate poomise eel süümepiinu ei tunne (2) Arvamus Juhtkiri: suur majandusmuutus (15) Olesja Lagašina: õiglus? Pole kuulnudki! (9) Evelyn Sepp: mis on sinu vastus, Jüri Ratas? (4) Einari Kisel: puhtama elektri poole Eva Mägi: võlgniku konto välisriigis ei ole puutumatu (3) Andreas Kaju: demokraadid komistasid USA valimismaratoni stardis (11) Meie Eesti Aleksei Lotman: kuivavad ja vaesuvad alad Tiiu Kull: kas Eestis on looduskaitsealust maad vähe või palju? Aleksei Lotman: elurikkuse märg pelgupaik Kultuur Lutsu hõre lõpp 21. sajandi vaimus (9) Miks pole filmis «Talve» Arno Talit? Produtsent Kris Taska: mina olen õnnelik! Kirill Serebrennikov, väljatõugatu nüüd ja igavesti Sport «Meil polnud plaanis mingit üritust korraldada, vaid Tartus oli lihtsalt väga kehv skatepark.» Tennisenaiste kõva võitlus Tartu Palamuse rahvas arvas «Talvest» nii ja naa Eili Arula: palju õnne, Artjom! (1) Joanna Hoffmann: kunstimuuseum annab aru, kuidas täieneb kunstikogu Artjom Suvorovi kohtutoimik kõneleb kahtlustest ja oletustest (3) Ühes spordiklubis aastad enam ei loe Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tiiu Kull: kas Eestis on looduskaitsealust maad vähe või palju?

2 min lugemist
Tiiu Kull. FOTO: Margus Ansu

Oleme oma eheda ja puutumatu looduse üle uhked ja väliskülalised on sellest vaimustuses. Eesti looduskaitse on enam kui sada aastat püüdnud neid väärtusi hoida ja kaitsta. Eesti Vabariigi esimene looduskaitseseadus oli aastal 1935 maailmas vägagi eesrindlik. Aga kas ka praegune?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Alati pole looduskaitse kerge olnud, muuhulgas on osutatud visa vastupanu­ soode laialdasele kuivendamisele ning hiljem peetud ägedaid lahinguid vältimaks fosforiidi kaevandamist. Nendetaoliste võitluste tulemusena on muuhulgas sündinud ka hulk kaitsealasid. Kaitsealade pind nii Eestis kui ka mujal maailmas on viimastel kümnenditel märkimisväärselt kasvanud. Aga küsimus, kas kaitsealasid on nüüd piisavalt, et tagada kõigi meie kaaslasliikide ja tüüpiliste elupaikade säilimine, on jätkuvalt tuline arutlusteema.

Näiteks sellenädalase rahvusvahelise märgalade päeva järel võib küsida, kas meie madalsood, rabad, lodumetsad või lamminiidud, mida kaitseb osaliselt ka Ramsari konventsioon, on ikka piisavalt kaitstud.

Pidevalt intensiivistuva majandustegevuse tingimustes hakkame paraku jõudma järele paljudele Euroopa riikidele, kus looduslikud elupaigad ongi veel säilinud üksnes kaitsealadel, mis on nagu väiksemad või suuremad saarekesed intensiivpõllumajandus-, tööstus- või valglinnamaastikus.

Praegu moodustavad Eestis kaitstavad alad 19 protsenti maismaast. Selle protsendiga oleme Euroopa­ keskmike seas, kuid tegelikult on asjad alati palju mitmetahulisemad, kui üks arv suudab näidata.

06.02.2020 08.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto