Sisukord
Kultuur
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (56) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Digikultuur. Majandus kui kultuur kui majandus...

5 min lugemist
Mängu- ja eriti videosisu valdkond on praegu kõige kiiremalt kasvav sektor, seal on platvormidel kõige otsesemalt sarved koos. Kultuur veab interneti arengut otseselt. Pildil «Disco Elysium». FOTO: Kuvatõmmis

Eesti on digiriik. Aga mida see päriselt tähendab? Me ei ole digiajastu lapsevanematena kuigi head, oleme laste netikasutuse riskide suhtes üsna informeerimata ja hoolimatud, tõendavad uuringud. Ja kuigi meil on ettevõtteid, mis rahvusvahelistel turgudel silma torkavad, ei kannata meie erasektori digiteeritus võrdlust arenenud maailmaga. Mis meil on, on digitaalne riigihaldus.

Meie üldine e-valitsemise taristu on aga jätkuvalt eriline ja eesrindlik. Ja ka loorberitel oleme ikka entusiastlikud. Erinevalt muust läänest ei ole meil maad võtnud digiskeptsism – düstoopiad ei domineeri.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kuigi seda entusiasmi võib vaadelda ka kergelt lapsikuna, rajaneb sellel üsna süsteemne ja ratsio­naalne eesmärgistatus. Esiteks, otsida aina uusi­ eluvaldkondi ja viise, kuidas digiteerimisega riigi toimimist lihtsustada. Ja teiseks, kuidas panna me e-teenuste taristu riigile lisa teenima (näiteks e-residentsuse teenuste paketi kaudu). Kokkuvõttes on aga e-valitsemise arendustel olnud kaks eesmärki: rahaline kokkuhoid ja tulu.

Neist eesmärkidest on kantud ka enamik praegusi poliitikainstrumente. Teadlasi suunatakse­ majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) egiidi all tegema rakendusuuringuid nii riigi kulude kokkuhoiuks kui ka ettevõtluse hüvanguks. „Digi-“ on meil ennekõike majandus, digimise raha jagab välja MKM. Teised ministeeriumid peavad aga näitama, kuidas iga projekt majandust edendab.

Praegu käiv kultuuripärandi massdigiteerimise projekt viibis pea neli aastat, sest MKMile ei meeldinud kümned vastava strateegiadokumendi versioonid. See ilmne äpardumine, lugu kommunikatsiooniprobleemidest kultuuri- ja majandusministeeriumi vahel, tõstatab küsimuse riigi sihiseadetest ning pingetest kultuuri- ja majandusväärtuste vahel. Kumb valdkond teist vedama peaks?

Tuleb märgata, millest tegelikult räägitakse, kui räägitakse digitaalsest majandusest. Andrus Ansipi ülesandeks Euroopa Komisjonis sai „digitaalse ühtse turu“ arendamine. Kas mäletate, kuidas Ansip selle tarvilikkust õigustas? Sellega, et tema äsja Brüsselisse asunud abikaasa ei saanud enam vaadata TV3st tuttavat Türgi draamasarja. Digiturgu oli vaja, et lahendada kultuuritarbimise probleem.

Aga see oli vaid algus.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto