Sisukord
AK
Tänane leht
08.02.2020
Eesti Kaptenil pole häbi inimestele silma vaadata – kõik jäid ellu Lapsevanemad: verine nina on koolis tavaline (2) Majandus President lõi valitsuse pensioniplaani sassi (63) Margus Linnamäe esitab riigile kahjunõude (14) Pangad jahivad potentsiaalseid teisest sambast loobujaid (3) Nordeconi aktsia tegi lahke teate peale rõõmsa hüppe LHV jätkab ilusat kasvu Välismaa Vihmad päästavad Austraaliat põlengutest Vägivaldse mehe eest lastega pagenud naine ajas Läti ja Taani suhted sassi (1) KOHALIK VAADE. Veneetsiat uputab mereveest rohkem inimlaine Arvamus Juhtkiri: pensionipall põrkab (19) Aimar Altosaar: laseme tuulel puhuda (1) «Buudidžaadž»: linnapea Pete (7) Teravahambuline produtsent Jonnipunnide pealik? (10) Sõnumitoojast kujunes ohver (1) Kultuur Digikultuur. Majandus kui kultuur kui majandus... (2) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Uue ajastu skulptor Edith Karlson Sport Intervjuu Anna Levandiga: mina ei näe probleemi, kui laps algklassides koolipingis ei ole (2) Kellele on vaja maadlust, vehklemist või sõudmist, kui meil on olemas Tänak, Klavan ja Kontaveit? (5) Järgmisest aastast kujuneb tõehetk Miks ei saa Simple Sessionit korraldada ilma kokakoolata? Eesti pääses play-off-matšile! Kliima «Soode taastamise asemel räägime Tartu trammist» (4) Merendus Ujuv elamu – veesõiduk või kinnisvara? AK Kuulo Kutsar: koroonaviiruse peale «tõstaks Eesti lihtsalt käpakesed üles ja annaks alla» (10) Kuidas me kardame epideemiaid popkultuuri näitel (1) Kuidas harjuda Eesti leigusega? Taiwani ime (2) EKI keelekool: kas regama, resto ja kombe(kas) on kirjakeele sõnad? Iseseisvumine algab organiseerumisest Banaalsuse­koorest vabastatud argipäev Distsipliin on kirg Andy Gill Juurikas: kassidest ja inimestest Kuidas me kardame epideemiaid popkultuuri näitel Arter Magamistoamüsteeriumid peavad avalikuks saama! Väga stabiilne geenius ja Eesti (10) Krabi kooli juht: Maal ongi inimest lihtsam tappa! (21) Tai kokaga köögis: spagetid ja oliiviõli on täiesti lubatud Kas sinu jõud ja kaal on tasakaalus? Sõiduproov. Auto, mis päästis Opeli hiigetrahvist (2) Elon Muski satelliidid – õnn või hoopis õnnetus? (3) Võimatu missioon – olla töötav naine, ema ja ilus ka veel?! (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kuidas harjuda Eesti leigusega?

6 min lugemist
Daniel James Coll FOTO: Jaanus Lensment

Britid on ülivõrretega harjunud. Seepärast kipume võtma tugeva mööndusega tõe pähe asju, mille pärast teised pigem sügavat muret tunnevad. Meie ajakirjandusele meeldivad väga hirmu- ja õuduselood ning äsjane uue koroonaviiruse puhang Hiinas Wuhani linnas andis nende käsutusse suurepärase vahendi rünnata täiel rinnal rahva närvikava. Kontrastina kulus Eesti ajakirjandusel veel nädal, enne kui need uudised kohale jõudsid, aga kui see viimaks juhtus, siis käis iga eestlase peas kiiresti klõps ära ja maa oli „vaid sammukese kaugusel üleüldisest paanikast“.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Briti meedia alustas pealetungi kolme nädala eest. Muu hulgas nimetati viirusepuhangut „tapjaviiruseks“, „viirusapokalüpsiseks“ ja „surmalaineks Hiinast“. Keskmine britt kuulis seda raadiost, kui istus ummikus ja pani autoraadio tööle, nägi tarduma panevaid pealkirju ajaleheriiulil, mis millegipärast tuletas paljudele meelde tarvidust uuendada Windowsi. Minu kaasmaalaste kõige tõenäolisem reaktsioon eesseisvale katastroofile oli teha ja levitada teemakohaseid nalju, mis on ehk liiga väljakutsuvad ja poliitiliselt ebakorrektsed ühismeedias, aga tunnevad end mugavalt WhatsAppis, meie lemmikrakenduses, kus öeldakse välja see, mis peas ja keelel.

Eestis kestis samal ajal tähelepanupuudus aina edasi. Ajakirjandus teemat üles ei korjanud, rahva seas pole seni paanikat puhkenud. Uudised keskendusid rohkem positiivsele: Hiina uusaasta pidustused Tallinnas, keegi hullumeelne Saaremaa mees, kes teeb jõulupuudest toonikut, tavapärane ettevaatlik silma peal hoidmine idanaabri tegemistel. Veel paar nädalat tagasi tähendas koroonaviirus keskmisele eestlasele rõvedat peavalu Mehhiko õlle tarbimise järel ja „uus koroonaviirus“ selle kohta käivat raamatut. Nad olid võib-olla rahvusvahelistest uudisteportaalidest kuulnud midagi viiruse kohta Hiinas, aga keegi selle pärast muret ei tundnud, nii ei tundnud ka nemad. Aga see muutus peagi.

07.02.2020 10.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto