Martin Ehala: PISA testi arvumaagia

Martin Ehala. FOTO: Konstantin Sednev

PISA testi tulemustel on suur propagandistlik väärtus, sest arvuliselt väljendatud hinnang hariduse toimimisele võimaldab olenevalt tulemusest algatada või summutada suuri reformikavasid, taguda rahvusliku uhkuse trummi või leida põhjendusi ühe või teise maailmavaate ülimuslikkuse kohta.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui järeldused tehakse pärast hoolikat analüüsi ja oluliste kõrvaltegurite arvessevõtmist, võib see kõik olla ka igati põhjendatud.

Tänases lehes on suur eesti ja vene õppekeelega kooli PISA-tulemuste võrdlus. Et testi ja küsitlustulemuste arve õigesti mõista, tuleb natuke tunda PISA testide arvumaagiat – mida see eestikeelse kooli õpilaste keskmine lugemistesti tulemus 539 punkti ikkagi näitab?

Oluline on arvestada, et PISA testil ei ole maksimaalset ega minimaalset punktisummat. On ainult üks kindel punktisumma, see on 500 punkti, mis väljendab kõigi OECD maade testitegijate tulemuste aritmeetilist keskmist. Punktid, mida testülesannete vastuste eest antakse, ei ole otseselt seotud PISA testi punktisummaga – mis iganes testivastuste keskmine tulemus on, võetakse võrdseks 500 punktiga.

Kogu ülejäänud skaala määratletakse sellest lähtuvalt – 600 punkti võetakse võrdseks ühe standardhälbega keskmisest üles ja 400 punkti ühe standardhälbega keskmisest alla ja nii edasi. Näiteks 800 punkti on sellel skaalal kolm standardhälvet keskmisest rohkem. Kõige kõrgem eesti kooli õpilase tulemus oli 871, kõige madalam 234 punkti.

Elu on näidanud, et 40 punkti PISA skaalal võrdub enam-vähem sellise tasemeerinevusega, mida on võimalik saavutada ühe õppeaastaga. Seega on eesti kooli õpilased oma 539 punktiga OECD õpilastest oma funktsionaalse lugemisoskuse tasemelt keskmiselt ühe aasta võrra ees.

08.02.2020 11.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto