Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (4) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (19) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (4) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada (1) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (16) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: pensionipall põrkab

2 min lugemist
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

President Kersti Kaljulaidi otsus jätta pensionireformi seadus välja kuulutamata ning saata see tagasi riigikogule ei olnud üllatav. Ta tõi välja kuus vastuolu põhiseadusega, sealhulgas inimeste põhiõiguste riive ning vastuolu nii õigusriigi, sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuste põhimõtetega. Kui riigikogu jääb eriarvamusele, on presidendil õigus anda küsimus lahendamiseks riigikohtule.

Pensionireformi seaduse ümber käinud arutelud on ühiskonda lõhestanud ja kurnanud. Seadus on küll kompromiss, kuid mitte ühiskondlik ja parteiülene, vaid võimuliidusisene. Meenutagem, et Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder pooldas üldse teise samba kaotamist.

Reformi põhipunktides koalitsioon kompromisse otsima ei hakanud. Seda ei teinud ka opositsioon. Nad valisid totaalkaitse taktika ehk sisuliselt asusid praegust pensionisüsteemi kaitsma koalitsiooni taktika peegelpildiga. Kompromissi otsimine oleks opositsiooni seisukohalt tähendanud koostööd võimuliiduga ning juhul kui kompromissina oleks sündinud suurt osa ühiskonnast rahuldanud reform, oleks loorberid enda pähe pannud ikkagi võimuliit.

Pika väitluse jooksul on esitatud põhjalikke argumente nii poolt või vastu, esitatud on otsuse mõjude prognoose niihästi lühema kui ka pikema aja perspektiivis. See kõik võib olla veenev, kuid tegelikult ei suuda keegi ennustada arenguid, mis puudutavad aega 15 või 20 aasta pärast, kui reformi pikaajalised mõjud peaksid avalduma. Vaidlema võib jäädagi, aga otsusele tuleb jõuda. Nii on mõistlik, et mida varem pensioniseadus riigikohtusse jõuab, seda parem.

Ka riigikohtul ei ole kusagilt võtta praegusest täpsemaid ja pädevamaid prognoose näiteks Eesti elanikkonna arvu või vanuselise koosseisu kohta kaugemale kui viis aastat. Igasuguste prognooside paikapidavust saab hinnata ainult tagantjärele. Keegi ei tea täpselt, milline on rahvastiku struktuur 25 aasta pärast. Keegi ei tea, kui paljud võtaksid tegelikult teisest sambast raha välja ja kui suures ulatuses. Ja keegi ei tea ka seda, kui palju on teise samba osakud väärt hetkel, mil inimene pensionile läheb. Seda ei tea ka riigikohus.

Riigikohus saab otsuse langetada vaid seaduse vastavuse kohta põhiseadusega, võttes arvesse juriidilisi argumente. Paraku ei ole selgust selleski. Mõlemad vaidlevad pooled on tellinud ekspertiise, mis samuti ei ole ühesel seisukohal, ja esitavad oma seisukohtadele kaalukaid põhjendusi. Lõppkokkuvõttes on riigikohtu otsus pretsedent ka selles osas, kas presidendi esile toodud kuus vastuolu on piisavalt suured, et neid võib käsitleda põhiseaduse rikkumisena. Olgu kohtu otsus milline tahes, hakkab see kujundama arusaama, kuivõrd rangelt või leebelt tuleb edaspidi põhiõiguste riivetesse suhtuda. Seetõttu on riigikohtu otsusel suur kaal lisaks sellele, et määrab selle konkreetse seaduse saatuse.

Mida kiiremini riigikohus otsustuse enda kätte saab ja otsuse langetab, seda parem. Kasvõi seetõttu, et see toob kaasa selguse ja saab vaidluse lõppenuks kuulutada.

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto