Sisukord
Arvamus
Tänane leht
08.02.2020
Eesti Kaptenil pole häbi inimestele silma vaadata – kõik jäid ellu Lapsevanemad: verine nina on koolis tavaline (2) Majandus President lõi valitsuse pensioniplaani sassi (63) Margus Linnamäe esitab riigile kahjunõude (14) Pangad jahivad potentsiaalseid teisest sambast loobujaid (3) Nordeconi aktsia tegi lahke teate peale rõõmsa hüppe LHV jätkab ilusat kasvu Välismaa Vihmad päästavad Austraaliat põlengutest Vägivaldse mehe eest lastega pagenud naine ajas Läti ja Taani suhted sassi (1) KOHALIK VAADE. Veneetsiat uputab mereveest rohkem inimlaine Arvamus Juhtkiri: pensionipall põrkab (19) Aimar Altosaar: laseme tuulel puhuda (1) «Buudidžaadž»: linnapea Pete (7) Teravahambuline produtsent Jonnipunnide pealik? (10) Sõnumitoojast kujunes ohver (1) Kultuur Digikultuur. Majandus kui kultuur kui majandus... (2) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Uue ajastu skulptor Edith Karlson Sport Intervjuu Anna Levandiga: mina ei näe probleemi, kui laps algklassides koolipingis ei ole (2) Kellele on vaja maadlust, vehklemist või sõudmist, kui meil on olemas Tänak, Klavan ja Kontaveit? (5) Järgmisest aastast kujuneb tõehetk Miks ei saa Simple Sessionit korraldada ilma kokakoolata? Eesti pääses play-off-matšile! Kliima «Soode taastamise asemel räägime Tartu trammist» (4) Merendus Ujuv elamu – veesõiduk või kinnisvara? AK Kuulo Kutsar: koroonaviiruse peale «tõstaks Eesti lihtsalt käpakesed üles ja annaks alla» (10) Kuidas me kardame epideemiaid popkultuuri näitel (1) Kuidas harjuda Eesti leigusega? Taiwani ime (2) EKI keelekool: kas regama, resto ja kombe(kas) on kirjakeele sõnad? Iseseisvumine algab organiseerumisest Banaalsuse­koorest vabastatud argipäev Distsipliin on kirg Andy Gill Juurikas: kassidest ja inimestest Kuidas me kardame epideemiaid popkultuuri näitel Arter Magamistoamüsteeriumid peavad avalikuks saama! Väga stabiilne geenius ja Eesti (10) Krabi kooli juht: Maal ongi inimest lihtsam tappa! (21) Tai kokaga köögis: spagetid ja oliiviõli on täiesti lubatud Kas sinu jõud ja kaal on tasakaalus? Sõiduproov. Auto, mis päästis Opeli hiigetrahvist (2) Elon Muski satelliidid – õnn või hoopis õnnetus? (3) Võimatu missioon – olla töötav naine, ema ja ilus ka veel?! (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: pensionipall põrkab

2 min lugemist
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

President Kersti Kaljulaidi otsus jätta pensionireformi seadus välja kuulutamata ning saata see tagasi riigikogule ei olnud üllatav. Ta tõi välja kuus vastuolu põhiseadusega, sealhulgas inimeste põhiõiguste riive ning vastuolu nii õigusriigi, sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuste põhimõtetega. Kui riigikogu jääb eriarvamusele, on presidendil õigus anda küsimus lahendamiseks riigikohtule.

Pensionireformi seaduse ümber käinud arutelud on ühiskonda lõhestanud ja kurnanud. Seadus on küll kompromiss, kuid mitte ühiskondlik ja parteiülene, vaid võimuliidusisene. Meenutagem, et Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder pooldas üldse teise samba kaotamist.

Reformi põhipunktides koalitsioon kompromisse otsima ei hakanud. Seda ei teinud ka opositsioon. Nad valisid totaalkaitse taktika ehk sisuliselt asusid praegust pensionisüsteemi kaitsma koalitsiooni taktika peegelpildiga. Kompromissi otsimine oleks opositsiooni seisukohalt tähendanud koostööd võimuliiduga ning juhul kui kompromissina oleks sündinud suurt osa ühiskonnast rahuldanud reform, oleks loorberid enda pähe pannud ikkagi võimuliit.

Pika väitluse jooksul on esitatud põhjalikke argumente nii poolt või vastu, esitatud on otsuse mõjude prognoose niihästi lühema kui ka pikema aja perspektiivis. See kõik võib olla veenev, kuid tegelikult ei suuda keegi ennustada arenguid, mis puudutavad aega 15 või 20 aasta pärast, kui reformi pikaajalised mõjud peaksid avalduma. Vaidlema võib jäädagi, aga otsusele tuleb jõuda. Nii on mõistlik, et mida varem pensioniseadus riigikohtusse jõuab, seda parem.

Ka riigikohtul ei ole kusagilt võtta praegusest täpsemaid ja pädevamaid prognoose näiteks Eesti elanikkonna arvu või vanuselise koosseisu kohta kaugemale kui viis aastat. Igasuguste prognooside paikapidavust saab hinnata ainult tagantjärele. Keegi ei tea täpselt, milline on rahvastiku struktuur 25 aasta pärast. Keegi ei tea, kui paljud võtaksid tegelikult teisest sambast raha välja ja kui suures ulatuses. Ja keegi ei tea ka seda, kui palju on teise samba osakud väärt hetkel, mil inimene pensionile läheb. Seda ei tea ka riigikohus.

Riigikohus saab otsuse langetada vaid seaduse vastavuse kohta põhiseadusega, võttes arvesse juriidilisi argumente. Paraku ei ole selgust selleski. Mõlemad vaidlevad pooled on tellinud ekspertiise, mis samuti ei ole ühesel seisukohal, ja esitavad oma seisukohtadele kaalukaid põhjendusi. Lõppkokkuvõttes on riigikohtu otsus pretsedent ka selles osas, kas presidendi esile toodud kuus vastuolu on piisavalt suured, et neid võib käsitleda põhiseaduse rikkumisena. Olgu kohtu otsus milline tahes, hakkab see kujundama arusaama, kuivõrd rangelt või leebelt tuleb edaspidi põhiõiguste riivetesse suhtuda. Seetõttu on riigikohtu otsusel suur kaal lisaks sellele, et määrab selle konkreetse seaduse saatuse.

Mida kiiremini riigikohus otsustuse enda kätte saab ja otsuse langetab, seda parem. Kasvõi seetõttu, et see toob kaasa selguse ja saab vaidluse lõppenuks kuulutada.

Seotud lood
07.02.2020 10.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto