EKI keelekool: kas regama, resto ja kombe(kas) on kirjakeele sõnad?

Tiina Paet. FOTO: Eesti Keele Instituut

Piir kirja- ja kõnekeele vahel pole alati ühene ega selge. Mõned keelenähtused seisavad selle piiri peal või ligidal. Samuti ei ole alati selge, millal peaks tarvitama kirjakeelde kuuluvaid sõnu või väljendeid ning millal sobivad ka kõnekeelsed. Leidub ka kasutusnäiteid, kus kirjutaja pole osanud eelistada üht vormi teisele ja on kindluse mõttes kasutanud neid kõrvuti. Veebist leiame näiteks reklaamlause: Parim valik: laste talvekombinesoonid ja kevad-sügiskombekad.

EKI keelenõuandest küsitakse sageli lühenenud sõnade kohta. Kas kombinesooni asemel võib öelda/kirjutada kombe või kombekas; kas spordiürituste korraldaja võib kirjutada oma kodulehel, et regamine (registreerimine) kestab nii ja nii kaua?

Keeletarvitajate keelelised vajadused ja keeletaju on erinevad. Kui mõnda teksti võib sobidagi regama ja kombe, siis teise vaid kirjakeelne vorm. See, kumba kasutada, sõltub eelkõige kontekstist ja teksti ametlikkuse astmest.

Sõnade lühenemine on loomulik protsess. Keel muutub pidevalt ja peamiselt ökonoomsuse ning lihtsuse poole. Lühenevad eelkõige aktuaalsed, sagedases käibes olevad sõnad. Näiteks laboratooriumi kõrval esineb juba 1976. aasta ÕSis ka labor, lühivorm trafo sõnast transformaator aga juba 1960. aastast. Lühivormi info sõnast informatsioon on kirjakeelseks tunnistanud 1999. a ÕS.

Lühenenud vorm sõnast amortisaator on teadagi amort, selle aga märgendab viimane ÕS kõnekeelseks (ÕSis argi), samas kui aku, mis on lühivorm sõnast akumulaator, on ÕSi järgi neutraalne üldkeele sõna. Kõnekeelsed on ÕSis seevastu näiteks sõnad opp (operatsioon), adminn (administraator), kombe või kombekas (kombinesoon), nagu ka resto (restoran) ja regama (registreerima).

Võime moodustada liitsõnu tundub olevat omadus, mis mõjutab lühivormide tulekut kirjakeelde, nii näiteks on tele (televisioon) ÕSis märgendiga argi, ent esikomponendina moodustab tele- (televisioon) sõnu, nagu telefilm, telejaam ja telekaamera. Aeg näitab, kas nii läheb ka viimasel ajal menüüdes laialt kasutatava lühivormiga majo (majonees), mis esineb peamiselt liitsõna järelosana, nt ürdimajo, kurgimajo. Seda lühendkuju ei tunne praegu veel ei ÕS ega ka Sõnaveeb. Pärit paistab majo olevat rahvusvaheliste restoranikettide menüüdest, sest ka inglise keeles on kasutusel lühendkuju mayo (sõnast mayonnaise).

Kõnekeelne resto on kasutuses üsna laialt, esinedes isegi mõne restorani nimes, sageli aga restoranide kodulehtedel. Nõnda võiks ehk tunnistada ka selle sõna kirjakeelde kuuluvaks.

Seotud lood
07.02.2020 10.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto