Sisukord
Arvamus
Tänane leht
08.02.2020
Eesti Kaptenil pole häbi inimestele silma vaadata – kõik jäid ellu Lapsevanemad: verine nina on koolis tavaline (2) Majandus President lõi valitsuse pensioniplaani sassi (63) Margus Linnamäe esitab riigile kahjunõude (14) Pangad jahivad potentsiaalseid teisest sambast loobujaid (3) Nordeconi aktsia tegi lahke teate peale rõõmsa hüppe LHV jätkab ilusat kasvu Välismaa Vihmad päästavad Austraaliat põlengutest Vägivaldse mehe eest lastega pagenud naine ajas Läti ja Taani suhted sassi (1) KOHALIK VAADE. Veneetsiat uputab mereveest rohkem inimlaine Arvamus Juhtkiri: pensionipall põrkab (19) Aimar Altosaar: laseme tuulel puhuda (1) «Buudidžaadž»: linnapea Pete (7) Teravahambuline produtsent Jonnipunnide pealik? (10) Sõnumitoojast kujunes ohver (1) Kultuur Digikultuur. Majandus kui kultuur kui majandus... (2) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Uue ajastu skulptor Edith Karlson Sport Intervjuu Anna Levandiga: mina ei näe probleemi, kui laps algklassides koolipingis ei ole (2) Kellele on vaja maadlust, vehklemist või sõudmist, kui meil on olemas Tänak, Klavan ja Kontaveit? (5) Järgmisest aastast kujuneb tõehetk Miks ei saa Simple Sessionit korraldada ilma kokakoolata? Eesti pääses play-off-matšile! Kliima «Soode taastamise asemel räägime Tartu trammist» (4) Merendus Ujuv elamu – veesõiduk või kinnisvara? AK Kuulo Kutsar: koroonaviiruse peale «tõstaks Eesti lihtsalt käpakesed üles ja annaks alla» (10) Kuidas me kardame epideemiaid popkultuuri näitel (1) Kuidas harjuda Eesti leigusega? Taiwani ime (2) EKI keelekool: kas regama, resto ja kombe(kas) on kirjakeele sõnad? Iseseisvumine algab organiseerumisest Banaalsuse­koorest vabastatud argipäev Distsipliin on kirg Andy Gill Juurikas: kassidest ja inimestest Kuidas me kardame epideemiaid popkultuuri näitel Arter Magamistoamüsteeriumid peavad avalikuks saama! Väga stabiilne geenius ja Eesti (10) Krabi kooli juht: Maal ongi inimest lihtsam tappa! (21) Tai kokaga köögis: spagetid ja oliiviõli on täiesti lubatud Kas sinu jõud ja kaal on tasakaalus? Sõiduproov. Auto, mis päästis Opeli hiigetrahvist (2) Elon Muski satelliidid – õnn või hoopis õnnetus? (3) Võimatu missioon – olla töötav naine, ema ja ilus ka veel?! (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: laseme tuulel puhuda

2 min lugemist
Aimar Altosaar FOTO: Eero Vabamägi

Üks nõid soovitas mul lasta tuulel puhuda, kui süüdistasin tuulist talveilma oma köhas, nohus ja haiglases olekus. Elutark nõiamoor soovitas otsida põhjust enda mõtetest ja tegudest, käitumisest ja riietusest ning nautida tuult, mitte võidelda ilmaga. Edasi mõteldes leiame, et tegelikult tihti kurjustame nähtustega, mille üle meil suuremat mõju pole.

Mingit tulemust taotledes keerame mingi kraani kinni, kuid siis võib ilmneda, et soovitud tulemuste asemel peame hakkama võitlema soovimatute tagajärgedega. Klassikalised näited praegu koroonaviiruse hirmus elavast Hiinast: seal hävitati 15. sajandil tolle aja maailma võimsaim mandritevaheline kaubalaevastik, et lahendada eelkõige kohalikke probleeme, kuid selle tagajärjeks oli riigi ja majanduse arengu raugemine sajanditeks.

Eurooplased kasutasid soodsate olude pärituult ning lõid 16.–19. sajandil hiinlastest ja teistest ajaloolistest suurvõimudest tühjaks jäänud kohale oma hiigelsuured koloniaalimpeeriumid ning rikastusid. Rahvusvaheline majanduselu on paari sajandi jooksul tootnud ennenägematuid imesid, mille olemasoluga oleme kõik ammu harjunud ega küsi nende hinnast. Eelmisel sajandil muudeti Ameerika eestvedamisel ka põllundus tööstuslikult efektiivseks majandusharuks, mis võimaldab vabalt ära toita peagi kaheksamiljardiliseks kasvava inimkonna. Nüüd aga, kui hiinlased ja teised varasemad arengumaad on ka pidurid maha võtnud ning arenevad mühinal Vanale Maailmale järele, on siinkandis hakanud puhuma hoopis teised tuuled.

Peale hüvede, millega me kõik alati kiiresti ära harjume, liiguvad üle piiride ka inimesed.

1

Aegade jooksul loodud rahvusvaheliste suhete võrgustik, suured ja mõjuvõimsad organisatsioonid nagu ÜRO, Euroopa Liit, NATO ja paljud teised on tekitanud keerulise, «lihtsale inimesele» mõistetamatu bürokraatia. Ka majanduselu üleilmastumine ja piiriületuse lihtsustamine on paljude jaoks hirmutav, sest peale hüvede, millega me kõik alati kiiresti ära harjume, liiguvad üle piiride ka inimesed. Liiguvad turistid, tööotsijad ja õppurid, kuid paraku ka kriiside eest põgenejad ja teised, keda ei oodata. Nii mõnigi on hakanud arvama, et sellisele tuulele me uksi ju ei avanud ning uksi tuleb hakata sulgema.

Suured riigid, mis on olnud Eestile vaba maailma sümboliteks ja eeskujuks, on hakanud käituma täiesti vastupidiselt sellele, mida neilt on siiani oodatud. Brexit, vabakaubanduspõhimõtete kahtluse alla seadmine, piirimüüride ehitamine ja Orwelli «Loomade farmi» vääriliste loosungite pildumine tekitab kiusatusi ka Eestis mõni uks kõvemini kinni lüüa. Loodetavasti me seda ei tee, vaid käitume ellu jääda oskavale väikerahvale omaselt ning riietume vastavalt tuulele.

Seotud lood
07.02.2020 10.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto