Kalev Stoicescu: mõjukate riikide mured a. D. 2020

Kalev Stoicescu. FOTO: Mihkel Maripuu

Välispoliitika aasta algus oli tormiline ning tõenäoliselt jätkub samas vaimus. Rahvusvahelist üldsust raputanud sündmustest ja nende mõjust Eestile kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja kolumnist Kalev Stoicescu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aasta algas Iraani kindrali Qassem Soleimani tapmisega USA korraldatud droonirünnakus. Islami revolutsioonilise kaardiväe al-Quds’i eriväe ülem oli märksa olulisem saak kui pigem sümboolse kaaluga ISISe riismete viimane juht Abu Bakr Al-Baghdadi, kes likvideeriti nädalaid varem Süüria Idlibi provintsis. Iraagis puhkesid 3. jaanuari droonirünnaku järel rahutused ning valitsus nõudis USA vägede lahkumist riigi territooriumilt. Kuid ameeriklased ei lahku Iraagist, vaid kindlustavad oma positsioone, rajades Iraani piiri lähedal mitmeid uusi poolalalisi baase.

USA sõjalised üksused ei lahku ka Süüriast, vaatamata president Donald Trumpi suure suuga antud lubadusele. Nad taandusid üksnes Põhja-Süüria aladelt, mille Türgi võttis üle kui «turvaala», ning loovutasid mõned tähtsusetud baasid venelastele, kuid jätkavad nafta- ja gaasiväljade kaitsmist Ida-Süürias. Vene vägede patrullid püüavad järjepidevalt sinna pääseda, sest al-Assadi režiimil ilmselt pole piisavalt vahendeid Venemaale «katuse» eest maksta, kuid ameeriklaste valvas kohalolek sunnib neid iga kord otsa ringi pöörama.

Iraan alles toibub Ukraina reisilennuki ekslikust allatulistamisest, kuid ajatolla krigistab hambaid ja haub kättemaksu. Türgi ja Venemaa liitlane – al-Assadi režiim – juba pistavad rinda Idlibis, kus on tekkinud veel pool miljonit põgenikku.

***

President Vladimir Putin tegi samuti jaanuari keskel üllatuse, algatades Venemaa põhiseaduse kiirmuutmise protsessi ning visates õhku mitmeid tulevikustsenaariume. Peadpööritava kiirusega sai Venemaa rahvas teada Putini ettepanekutest põhiseaduse põhjalikuks muutmiseks, peaminister Dmitri Medvedev astus tagasi, uueks peaministriks määrati pea tundmatu Mihhail Mišustin, terve hulk ministreid vahetati välja (ikkagi «muutused») ning moodustati 75-liikmeline «töögrupp» (sealhulgas kosmonaut, režissöör, teivashüppaja jpt) põhiseaduse muutmise ettepanekute «väljatöötamiseks». Jeltsini-aegne põhiseadus oli nn kollektiivsele Putinile seni sobiv, kuid praegune eliit peab muretult valitsema ka pärast 2024. aastat. Selleks tuleb viia Venemaa põhiseadus kooskõlla riigis toimiva reaalsusega ning tagada valitsevale eliidile võimuhoovad ka edaspidi, vaatamata kellegi – sealhulgas Putini – ametinimetusele.

08.02.2020 11.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto