Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (4) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (19) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (4) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada (1) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (16) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Veerand Tartumaa firmadest tahab riiki tüssata

2 min lugemist
Ümbrikupalk, foto on illustratiivne. FOTO: Arvo Meeks

Eestis on ümbrikupalkade maksmine endiselt probleem ning riigikassasse laekub mustalt palga maksmise tõttu iga aasta kümneid miljoneid eurosid vähem maksuraha kui peaks.

Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad teostasid möödunud aastal Tartumaa ettevõtetes 83 tööjõumaksudega seotud kontrolli, mille tulemusena määrati juurde ligi 530 000 eurot makse. Eestis tegid maksuametnikud kokku 906 kontrolli, mille järel deklareerisid ettevõtete juhid tagantjärele 8,2 miljonit eurot makse.

Hinnanguliselt saab Eestis töötasu mustalt ligi kuus protsenti töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha ning nii on ümbrikupalgad endiselt suurim maksuprobleem Eestis, nentis maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna valdkonnajuhi Oscar Õuna.

Ehitus, müük, toitlustus

MTA analüüsi põhjal on töötasudega seotud maksuriskiga 25 protsenti Tartu maakonnas tegutsevatest ettevõtetest. Eestis on keskmine töötasude maksurisk 23 protsenti. Kõige suurema riskiga valdkonnad on ehitus, hulgi- ja jaemüük ning toitlustus.

Tartu ettevõtja, puidu- ja mööblitootja Tarmeko grupi juhatuse liige Jaak Nigul tõdes, et ümbrikupalga maksmine on Eestis tõesti üsna suur probleem. «Kui töötaja läheb meilt ära ettevõttesse, milles krediidiinfo kohaselt makstakse sektori jaoks liiga väikest palka, siis tekitab see kahtlusi,» tõi ta näite. Niguli sõnul Tarmeko ümbrikupalka ei maksa.

 Õuna sõnul on ümbrikupalgavastane tegutsemine andnud tulemusi, kuid probleem tervikuna on visa kaduma. Ümbrikupalga maksmisel on alati kaks poolt – tööandja ja töötaja –, rõhutas maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna üksusejuht Evelin Muttik.

Riik kaotab aastas ümbrikupalkade tõttu 86 miljonit eurot maksuraha.

Amet lähtub kontrollimisel sellest, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda koguni ise nõudnud, siis töötasult kinni pidamata jäänud tulumaksu eest vastutab töötaja tööandjaga ühiselt. «Meie eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust maksusüsteemi toimimisest ja ümbrikupalkade kahjulikest tagajärgedest,» lausus Muttik.

Hanked luubi alla

MTA keskendub tänavu Lõuna-Eestis ehituse riigihangetele, sest on tähtis, et avalik sektor ei kasutaks töid tellides ebaausate ettevõtjate teenuseid. «Näeme siin olulist osa ka omavalitsustel ja riigiettevõtetel, mis ehitushangete tellijana saavad rohkem tähelepanu pöörata alltöövõtjate taustakontrollile,» märkis Muttik. «Avalik sektor peaks tellijana eelistama ausaid ettevõtjaid, nii saaks korda kogu valdkond ning paraneks ka töö kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine.»

Ka Õun kinnitas, et üks olulisi suundi ümbrikupalgavastases võitluses on ehituse riigihanked ja see, et riik ise töid tellides kasutaks ausate ettevõtjate teenuseid.

Et ümbrikupalkade maksmist vähendada, viisid MTA töötajad eelmisel aastal läbi ka personaalseid nõustamisi 541 Tartumaa ettevõtte juhiga. Pärast seda parandas 33 protsenti ettevõtetest oma maksukäitumist ja nende ettevõtete tööjõumaksude tasumine kasvas tunduvalt. Ettevõtete juhid saavad deklareerida kuni nelja aasta taguseid tulusid ja kulusid.

MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks neljale protsendile.

Seotud lood
21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto