Sisukord
Arvamus
Tänane leht
10.02.2020
Eesti Välisteenistus sattus taas EKRE kirbule (25) Eesti nais- ja meespensionärid on võrdselt vaesed (26) Kuulus fotonäitus jõudis ümbermaailmareisil Eestisse Eesti juurtega kaksikvendade uskumatu karjäär NASAs: kosmoseteleskoop Hubble, Marsi kulgur ja Cassini kosmosesond (8) Majandus Fondid magasid maha, et kõrged tasud on probleem (42) Kelmide ohvreid tuleb robinal juurde (8) Välismaa Uue viiruse ohvrite arv ületas SARSi epideemia oma FOTOD ⟩ Euroopat räsis torm Ciara Tai sõdur korraldas 30 ohvriga massitulistamise Vasakpoolsed tegid Iirimaa valimistel suure hüppe Piinav põud jätab afgaani karjased elatusvahenditeta vaesusesse Arvamus Juhtkiri: kellel on Eestis hea elada (16) Toomas Toomsalu: rahvastikuolukord võib muutuda (2) Kalev Stoicescu: mõjukate riikide mured a. D. 2020 (4) Raivo Linnas: kui sügavat digiriiki tahame taluda? (3) Anneli Kannus: õdede puudust leevendab vaid uus töökorraldus (3) Andrus Karnau: tarbetu apteegireform (1) Meie Eesti Martin Ehala: PISA testi arvumaagia (1) Martin Ehala: mis eristab eesti ja vene noorte PISA-tulemusi? (1) Kultuur Roheliste silmadega naine ja sinisilmne soul Muinasjutunäitus Eesti Rahva Muuseumis Me peame rääkima Vene kommertsist Sport Lehis võitis, kuid naiskonda saatis ebaõnn (1) Lillemets üllatas ja tuli Uibo ees Eesti meistriks Anett Kontaveit näitas kodupublikule tipptaset Trikid ja kukkumised publikule «Maailm on šokis, aga tegelikult oli see vaid aja küsimus.» Intervjuu ⟩ 40-aastane BMX-legend: hea kukkumine võib mõjuda samamoodi nagu edukas trikk Tartu Tartu ja Kuressaare kombivad lennuühenduse loomist (1) Tartu uus võimulepe saab täna allkirjad (2) Veerand Tartumaa firmadest tahab riiki tüssata (2) Võrdõigusvolinik võtab meeste ja naiste palgalõhega võitluses appi äpi (8) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kellel on Eestis hea elada

2 min lugemist
Elamisväärset pensioni nõudnud meeleavaldus Toompeal (2005). FOTO: Peeter Langovits

Viimastel aastatel on saanud kombeks rääkida, et Eestis ei ole kunagi olnud nii hea elada kui praegu. Ja siis tuleb mingi uuring ja ütleb: Eesti pensionärid on Euroopa vaeseimad. Mis mõttes? Ei ole kuskilt kuulda pensionäride kaeblevat häält, ei ole näha masendavat vaesust tänavatel. Vastupidi, restoranides on raske õhtul kohta saada, tänavad on täis rõõmsalt aega veetvaid inimesi, lapsed jooksevad ja kilkavad.

Arvud on siiski halastamatud. Ilmneb, et Eesti pensionäride heaolu on halvenenud tasapisi viimase kümne aasta jooksul. Veel aastal 2011 oli vanemaealiste hulgas vaesusrisk sama madal kui teistes earühmades, praegu aga üle kahe korra kõrgem kui tööealistel. Põhjus on lihtne: sedamööda kuidas tööinimestel hakkasid palgad tõusma ja elu paremaks minema, tõusid ka hinnad. Samaväärset tõusu ei teinud kaasa pensionid. Tagajärg oli järjest süvenev suhteline vaesus vanemaealiste hulgas.

Seesugune areng ei ole muidugi millegi poolest paratamatu. Pensionite suurus on poliitilise otsustuse küsimus. See on prioriteetide küsimus. Prioriteedid sõltuvad teadagi ideoloogiast: kas eelisarendame madalate maksudega majandust, et selle toel kasvaks kõigi jõukus, või tegeleme ümberjagamisega, et toetada neid, kes ise ei tule mingil põhjusel ei toime. Kas ehitame individualistlikku ühiskonda, kus igaüks peab ise hällist hauani endaga hakkama saama, varusid korjama ja tubli olema. Või loodame riigi toele või perekondlikele sidemetele.

Väga tihti kuuleb nooremate arvamusi, et ei taha mõeldagi, et lapsed peaksid kunagi minu eest hoolitsema. Arvan, et ükski vanainimene ei taha olla lastele koormaks, aga vaevalt ta abist ära ütleb, kui lapsed seda siiralt pakuvad. Ja raha rahaks, mitte miski ei ole inimese turvatundele ja heaolule olulisem kui teadmine, et alati on keegi, kellele toetuda, kui peaks vaja olema. Kui Eestis on tõesti nii hea elada kui ei kunagi varem, siis võiks ju olla võimalus veeta rohkem aega lähedastega ja olla neile toeks.

Jõukuse kasv on saanud võimalikuks tänu poliitikale hoida maksud madalad ja toetada ettevõtlust, et suureneks kõigi rikkus. Võibolla on nüüd aeg öelda, et see eesmärk on saavutatud.

16

Uuring näitabki, et paremas olukorras on need vanemaealised, kellel on elukaaslane. Üksikutest vanuritest elab suhtelises vaesuses üle 81 protsendi. Nemad vajaksid kindlasti ühiskonnalt enam tuge. Sotsiaalministeerium tegi juunis 2019 uuringu, millest selgus, et kõige kuluefektiivsem viis pensionäride vaesust vähendada oleks maksta üksi elavatele pensionäridele lisaks 100 eurot kuus. Sellega võiks vähendada suhtelise vaesuse määra 37 protsendi võrra ehk kaks korda. Praeguses olukorras oleks see ilmselt kõige realistlikum viis tulla välja Euroopa punase laterna rollist.

Eestis on juba täiesti arvestatavalt suureks kasvanud keskklass, kes valib eksootilisi puhkusepaiku selle järgi, kus on huvitavam köök. Selline jõukuse kasv on saanud võimalikuks vähemalt osalt tänu poliitikale hoida maksud madalad ja toetada ettevõtlust, et suureneks kõigi rikkus. Võibolla on nüüd tulnud aeg öelda, et see eesmärk on saavutatud. Aeg on aidata ka neid, kelle hakkamasaamine on teiste palgatõusu kannul toimunud hinnatõusus halvemaks läinud, olgu siis teadlased, vanemaealised või päästeametnikud.

Seotud lood
08.02.2020 11.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto