Sisukord
Tehnika
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (4) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (19) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (4) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada (1) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (19) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Eesti asub looma uut inimeste tuvastamise vahendit

7 min lugemist
  • Eesti infosüsteemide suurim oht on hooletu kasutaja.
  • Järgmistel valimistel võib saada hääletada mobiiliga.
  • Eesti hakkab looma uue põlvkonna autentimisvahendit.
  • RIA valik: töövahendiks kasutusel iOS, mitte aga Android.
Näo skaneerimine FOTO: Markus

Riik kuulutab juba sel aastal välja uue riigihanke, et leida Eesti inimeste ja e-residentide tuvastamiseks uus elektrooniline vahend. Järgmistel valimistel võib aga saada teoks kauaoodatud võimalus hääletada mobiiliga, rääkisid riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse teenistuse juht Lauri Aasmann ja riigi infosüsteemi teenistuse juht Margus Arm.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Järgmisel aastal on jälle valimised. Miks me ikka veel ei saa hääletada mobiiliga? Mille poolest on näiteks HP-sülearvuti turvalisem kui Samsungi mobiil?

Margus Arm: Me analüüsime, mida see tähendab riskide mõttes, kui viia valimised ka iOSi ja Androidi peale. Küsimus on selles, kuidas tagada seadmete lahusus: kui anda arvutis hääl, siis kontrollida saab seda praegu mobiilis. Aga mis saab siis, kui nii hääletamine kui ka kontroll toimub samas seadmes – kui seade on kurjategija poolt üle võetud, siis kaotab kontroll igasuguse mõtte. Aasta esimeses pooles tuleme analüüsiga välja ja lõpliku otsuse peab langetama vabariigi valimiskomisjon.

Inimeste mobiilides on pangaäpid, millega saab liigutada suuri summad, lisaks isiklikke andmeid sisaldavad terviseäpid ja palju muud. Aga vaat seda ei tohi juhtuda, et saaksin anda oma hääle Keskerakonnale või Reformierakonnale. Ausalt, tundub veidi kummaline.

Lauri Aasmann: Riigi kui terviku huvides on hääletamine tõesti olulisem kui inimese pangatehingud.

Kas olete kindlaks teinud, mis või kes Eesti riigi infosüsteeme kõige rohkem ohustavad? On need üleilmsed häkkerid või vaenulikud riigid? Äkki on see hoopis ametnike rumalus või midagi veel hullemat?

Aasmann: Raudselt suurim küberturvalisuse oht on kasutaja, kes iga päev arvuti taga istub. Kui keegi tahab väljastpoolt sisse pääseda, siis hakkab ta just ametnike hooletust kontrollima. Odavam ja lihtsam on kuritarvitada kasutaja teadmatust kui hakata IT-süsteemidest läbi murdma. Selleks koolitamegi riigiametnikke, et seda ohtu vähendada.

Teine suur oht on üleilmsed häkkimiskampaaniad, peamiselt raha väljapressimiseks.

Kuidas teile tundub, kumb on olulisem: kas see, millises riigis toodetud tehnikat keegi info liigutamiseks kasutab, või see, et andmed ise oleksid otsast lõpuni krüpteeritud? Kumb tagab paremini saladuse kaitse?

Arm: Kui me räägime andmete turvalisest edastamisest, siis on küsimus selles, kas kaitsta toru või sõnumit. Mõistlikum oleks alati tegutseda sõnumipõhise krüptograafiaga ning alles seejärel toru ehk kanali kaitsmisega ja otsusega, kas edastada infot avaliku interneti kaudu või muid teid pidi.

21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto