Sisukord
Tehnika
Tänane leht
12.02.2020
Eesti Solman plaanib miljonilist pingemaandust (3) Ida-Viru eesti koolid on jäetud vene lastega abita (8) Turvakodu sulgemine sunnib lapsed saja kilomeetri taha Elektriautode kiirlaadijate võrk laieneb Ringmajandus käivitub visalt Kohtingukelm palub ohvritelt vabandust (1) Majandus Taastuvenergia trumpas esmakordselt Narva elektrijaamad üle (2) Sõnajalad said karmi korralduse (2) Põlevkivitööstur ähvardab valitsust kahjunõudega (5) Eesti asub looma uut inimeste tuvastamise vahendit (6) Välismaa Hiina püüab valida rahva ja majanduse tervise vahel Brexiti tagajärg võib olla Iirimaa ühendamine (5) Arvamus Juhtkiri: lahtise nokaga digikäopoeg Margus Haav: metsarahvas Kalamaja kaitseks Madis Toomsalu: kliimasiht on ühine (2) Ahto Lobjakas: «ise tegi» – Eesti välispoliitiline doktriin (46) Raimond Kaljulaid: välisminister peab tagama välispoliitika ühtsuse (5) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti meelitab, aga ei seo Jaak Valge: häid päid välismaalt peab hoidma, teisi mitte (4) Jaanus Villiko: eestikeelsed õppekavad on Narvas populaarsed Kultuur Intervjuu Kultuuriveduriga ⟩ «Ilmamaa on maailma suurim Vanemuise tänaval asuv kirjastus» ARVUSTUS ⟩ Sadomasoteraapia Soome moodi Sport Ott Tänak: peame keskenduma rohkem kui kunagi varem Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit andis Otepääle ajapikendust Mäkäräineni abimees Marek Sander: vormi sättimine ainult tiitlivõistlusteks on väga eestlaslik Tallinn Ringmajandus käivitub visalt Tartu Suusamaratonil läheb sel aastal korstnasse üle saja tuhande euro Mihkel Lees: linnakeskkond peab toetama inimeste tervist Erkki Bahovski: hääbuv kogukonnaelu Lumeta talv tõi taas päevakorrale naastrehvide keelustamise (7) Põltsamaa vald tahab riigi abiga lossitorni korda teha VIDEO ⟩ Trad.Attack! esitles suurkontserdi eel salasinglit Loomaarst näeb oma patsientide pealt, kui hea on inimese tervis Kunstinäitus reostab hinge (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti asub looma uut inimeste tuvastamise vahendit

7 min lugemist
  • Eesti infosüsteemide suurim oht on hooletu kasutaja.
  • Järgmistel valimistel võib saada hääletada mobiiliga.
  • Eesti hakkab looma uue põlvkonna autentimisvahendit.
  • RIA valik: töövahendiks kasutusel iOS, mitte aga Android.
Näo skaneerimine FOTO: Markus

Riik kuulutab juba sel aastal välja uue riigihanke, et leida Eesti inimeste ja e-residentide tuvastamiseks uus elektrooniline vahend. Järgmistel valimistel võib aga saada teoks kauaoodatud võimalus hääletada mobiiliga, rääkisid riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse teenistuse juht Lauri Aasmann ja riigi infosüsteemi teenistuse juht Margus Arm.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Järgmisel aastal on jälle valimised. Miks me ikka veel ei saa hääletada mobiiliga? Mille poolest on näiteks HP-sülearvuti turvalisem kui Samsungi mobiil?

Margus Arm: Me analüüsime, mida see tähendab riskide mõttes, kui viia valimised ka iOSi ja Androidi peale. Küsimus on selles, kuidas tagada seadmete lahusus: kui anda arvutis hääl, siis kontrollida saab seda praegu mobiilis. Aga mis saab siis, kui nii hääletamine kui ka kontroll toimub samas seadmes – kui seade on kurjategija poolt üle võetud, siis kaotab kontroll igasuguse mõtte. Aasta esimeses pooles tuleme analüüsiga välja ja lõpliku otsuse peab langetama vabariigi valimiskomisjon.

Inimeste mobiilides on pangaäpid, millega saab liigutada suuri summad, lisaks isiklikke andmeid sisaldavad terviseäpid ja palju muud. Aga vaat seda ei tohi juhtuda, et saaksin anda oma hääle Keskerakonnale või Reformierakonnale. Ausalt, tundub veidi kummaline.

Lauri Aasmann: Riigi kui terviku huvides on hääletamine tõesti olulisem kui inimese pangatehingud.

Kas olete kindlaks teinud, mis või kes Eesti riigi infosüsteeme kõige rohkem ohustavad? On need üleilmsed häkkerid või vaenulikud riigid? Äkki on see hoopis ametnike rumalus või midagi veel hullemat?

Aasmann: Raudselt suurim küberturvalisuse oht on kasutaja, kes iga päev arvuti taga istub. Kui keegi tahab väljastpoolt sisse pääseda, siis hakkab ta just ametnike hooletust kontrollima. Odavam ja lihtsam on kuritarvitada kasutaja teadmatust kui hakata IT-süsteemidest läbi murdma. Selleks koolitamegi riigiametnikke, et seda ohtu vähendada.

Teine suur oht on üleilmsed häkkimiskampaaniad, peamiselt raha väljapressimiseks.

Kuidas teile tundub, kumb on olulisem: kas see, millises riigis toodetud tehnikat keegi info liigutamiseks kasutab, või see, et andmed ise oleksid otsast lõpuni krüpteeritud? Kumb tagab paremini saladuse kaitse?

Arm: Kui me räägime andmete turvalisest edastamisest, siis on küsimus selles, kas kaitsta toru või sõnumit. Mõistlikum oleks alati tegutseda sõnumipõhise krüptograafiaga ning alles seejärel toru ehk kanali kaitsmisega ja otsusega, kas edastada infot avaliku interneti kaudu või muid teid pidi.

11.02.2020 13.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto