Sisukord
Kultuur
Tänane leht
25.09.2020
Enamik riigikogust on vanamoodi edasi raiumise vastu (1) Eesti Riigieelarve 2021. Koroonaviirus võib eelarveauku veel süvendada Uus sari Estonia hukust lubab suurt paljastust (1) Eestlased varastavad Soomest ekskavaatoreid Oma minevikust ausalt rääkides võtame vaenlaselt käest relva Majandus Majanduse lühiuudised Pangad kahtlustavad Alexelaga seotud ettevõtet rahapesus Ettevõtlusliidud ootavad kriisi põhjas digipööret Välismaa Välismaa lühiuudised Inimelu nõudnud häkkerirünnaku jäljed viivad Venemaale Kohalik vaade ⟩ Peavõidu jagamine kriisi ja külluse aegadel Rootsi võimupartnerid kirjutasid eelarvesse agaralt nulle juurde Põhjala vaade ⟩ Norra eelarvekava tõotab läbirääkimisi keemistemperatuuril Arvamus Juhtkiri: metsandus avatumaks Margus Parts: tants ülemkohtu ümber Karmo Tüür: rändest, rahulikult Lugejakiri: kuidas Eestis elektrit teha? Raimond Kaljulaid: Eesti vajab uusi maksureforme (1) Hillar Petersen: kas investeerida betooni või lastesse? Andrus Karnau: vihakõne ja sõnavabadus Věra Jourová ja Thierry Breton: demokraatia vajab tugevat meediat KESKKOND ⟩ Triin Lepland: mereala planeering on lõpusirgel KESKKOND ⟩ Joonas Plaan: tuulepargid hekseldavad mereplaneeringut KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: pigem sahisegu vee kohal linnutiivad Kultuur «Te olete arusaamatud ja kaunid» Filmimine algab pärast murdumist Sport Ülipika pausi järel võistelnud Novosjolov: hirmus oli! Aga olümpiamedal motiveerib Marko Mett koroonast tingitud tagasilöögist, naiste võrkpalli valukohtadest ning suurest missioonist Ühisliigas jõuavad play-off’i kivist vett välja pigistavad treenerid, kas Štelmahers suudab tänavu seda? Tartu Vanalinna 17. sajandi kaitsemüürile kerkib neljakorruseline maja Teadlaste ööl tuleb jutuks tulevikutoit ja koroonaviirus Väikses majas linna serval käis hommikust õhtuni läbiotsimine Algas taastatava Maarja kiriku torni ehitaja otsing Tartu lühiuudised Kliinikumi roosa buss – uuem, suurem ja targem Miks ⟩ ... lõpeb Vanemuise mäest alla viiv rattatee keset tänavat? Messide korraldajad arvestavad uute oludega Kliimaaktivist Henri Holtsmeier selgitab, miks noored kord nädalas streigivad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kui me ei mõtle enam eesti keeles, oleme rahvusena kadunud

4 min lugemist
Füüsika-matemaatika doktor Piret Kuusk, kelle artiklikogumik «Aegruum» on vabaauhinna kategoorias nomineeritud tänavusele kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale. FOTO: Sille Annuk

Piret Kuusk on teoreetilise füüsika tipp­asjatundja. Tema uus artiklikogumik «Aegruum» sisaldab kirjutisi aastatest 1981–2018. Kuusk on hea näide selle kohta, kuidas väikeses Eestis on eluaeg ühte asja tehes võimalik saada parimaks. Olen alati tema mõtteselgeid artikleid huviga lugenud. Need on süsteemselt läbi mõeldud ja harivad kokkuvõtted mõnest teadlasest, füüsiku peateosest või erialateemast. Alusfüüsika põhjalikule tundmisele lisanduvad tal süsteemse mõtestatud tekstiloome oskus ja kriitiline arutlusvõime.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuuse kogumiku peateemad on füüsikafilosoofia, matemaatika, universumi ehitus ja teaduskeel. Kuueks peatükiks liigendatud füüsikateemalised artiklid jaotaksin omakorda sisu järgi: ajalugu, oskuskeel ja teooriate tutvustus. Teos sisaldab ülevaateid füüsikateaduse olukorrast paaril viimasel sajandil ja nüüdisaegsete füüsikateooriate selgitusi.

Tähtsal kohal on kvant- ja osakestefüüsika. Praegusaja alusfüüsika kõige olulisemad teoreetilised uurimisteemad on aeg, ruum, relatiivsusteooria, kantväljateooria, singulaarsus jms. Ladus keelekasutus võimaldab ka teistsuguse haridusega lugejal teoreetilisest füüsikast üldiselt aru saada.

Eraldi artiklid on 20. sajandi tähtsamatest füüsikateadlastest, nagu Albert Einstein, Max Blank, Niels Bohr, Kurt Gödel ja Stephen Hawking. Teos sisaldab peale füüsikute ka üllatavalt palju viiteid kuulsate filosoofide arutlustele. Eraldi peatüki alla on koondatud lood eesti füüsikutest, sealhulgas Harald Kerese teaduse mudel ja Madis Kõivu füüsika teooria. Piret Kuusk jaotab füüsika käeliseks ja mõtteliseks tegevuseks. Teoreetilise füüsika töövahendiks on keel ja katselise füüsika töövahendid on käed.

Kogemisteadlased on tänapäeva tehnoteaduse tippmõõteriistadega ära mõõtnud ja matemaatika keeles kirja pannud kogu hoomatava nähtava ainelise maailma. Seda, mis toimub teisel pool aja ja ruumi piiri, nimetatakse singulaarsuseks. Aga füüsikud ei tea, mis tegelikult on ruum, aeg või singulaarsus. Keegi ei tea, kas ruum üliväikestes mõõtmetes on teistsugune kui ülisuurtes.

Imeks pandav on see, et teooria, mis kirjeldab ruumi, aega ja ainet väiksemate kauguste poole, on täiesti erinev teooriast, mis kirjeldab ruumi, aega ja ainet suuremate kauguste poole. Alusfüüsikas on kaks teooriat: relatiivsus- ja kvantteooria, mida ei osata ühendada üheks kvantgravitatsiooni üliteooriaks.

24.09.2020 25.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto