Sisukord
Kultuur
Postimees
05.06.2020
Valmisolek teiseks viiruselaineks tekitab küsimusi Eesti Eesti lühiuudised 136 aastat Eesti lipu sünnist Uus suund kopsuvähi ravis Eesti haridusnipid pandi müüki Austria võimud esitasid Andreas Veerpalule kriminaalsüüdistuse Kirjanik tšättis end Armastusesaalist kohtusaali (1) Tondilossid meelitavad lapsi ja kodutuid (1) Majandus Eesti üks rikkaim ettevõtja: kõige tähtsam on hoida inimesed kodumaal Majanduse lühiuudised Eesti riigivõlakirju saatis suur menu Välismaa Surve Trumpile suureneb mõlemalt poolt (5) Välismaa lühiuudised McCanni kadumisloo peamine kahtlusalune on sakslasest pedofiil Poola välisminister: piiride sulgemine oli vajalik (1) Arvamus Juhtkiri: eeskujulik Eesti võiks tegutseda palju suuremalt Mart Raudsaar: kaheksa põlvkonna jagu kasvamist (1) VÄITLUS ⟩ Kas Eesti vajab kodanikupalka? (2) Andres Herkel: mille nimel protestime? (1) Enn Säde: «Ei mingit kiirrongi-monstrumit!» (1) Kultuur Julia Aug: On tunne, et planeedi maatriks muutub Sport Noorte rallisõitjate tulevik on hägune Spordi lühiuudised Uibo stardib omapärasel võistlusel Tallinn Tondilossid meelitavad lapsi ja kodutuid (1) Tartu Tartumaa maasikakasvatajate tööjõumure pole lahendust leidnud (4) Rannar Raba: ajuvabaduse puiestee Küsitlus: mida arvate Autovabaduse puiestee loomisest juulikuuks? Vanemuise tänava remontija kõiki vigu ei tunnista Tartu lühiuudised Koroonauuring ootab geenidoonoreid Loodusesõbrad kogunevad maratonile Vallo Nuust juhib Pallast ja mootorratast Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kui me ei mõtle enam eesti keeles, oleme rahvusena kadunud

4 min lugemist
Füüsika-matemaatika doktor Piret Kuusk, kelle artiklikogumik «Aegruum» on vabaauhinna kategoorias nomineeritud tänavusele kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale. FOTO: Sille Annuk

Piret Kuusk on teoreetilise füüsika tipp­asjatundja. Tema uus artiklikogumik «Aegruum» sisaldab kirjutisi aastatest 1981–2018. Kuusk on hea näide selle kohta, kuidas väikeses Eestis on eluaeg ühte asja tehes võimalik saada parimaks. Olen alati tema mõtteselgeid artikleid huviga lugenud. Need on süsteemselt läbi mõeldud ja harivad kokkuvõtted mõnest teadlasest, füüsiku peateosest või erialateemast. Alusfüüsika põhjalikule tundmisele lisanduvad tal süsteemse mõtestatud tekstiloome oskus ja kriitiline arutlusvõime.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuuse kogumiku peateemad on füüsikafilosoofia, matemaatika, universumi ehitus ja teaduskeel. Kuueks peatükiks liigendatud füüsikateemalised artiklid jaotaksin omakorda sisu järgi: ajalugu, oskuskeel ja teooriate tutvustus. Teos sisaldab ülevaateid füüsikateaduse olukorrast paaril viimasel sajandil ja nüüdisaegsete füüsikateooriate selgitusi.

Tähtsal kohal on kvant- ja osakestefüüsika. Praegusaja alusfüüsika kõige olulisemad teoreetilised uurimisteemad on aeg, ruum, relatiivsusteooria, kantväljateooria, singulaarsus jms. Ladus keelekasutus võimaldab ka teistsuguse haridusega lugejal teoreetilisest füüsikast üldiselt aru saada.

Eraldi artiklid on 20. sajandi tähtsamatest füüsikateadlastest, nagu Albert Einstein, Max Blank, Niels Bohr, Kurt Gödel ja Stephen Hawking. Teos sisaldab peale füüsikute ka üllatavalt palju viiteid kuulsate filosoofide arutlustele. Eraldi peatüki alla on koondatud lood eesti füüsikutest, sealhulgas Harald Kerese teaduse mudel ja Madis Kõivu füüsika teooria. Piret Kuusk jaotab füüsika käeliseks ja mõtteliseks tegevuseks. Teoreetilise füüsika töövahendiks on keel ja katselise füüsika töövahendid on käed.

Kogemisteadlased on tänapäeva tehnoteaduse tippmõõteriistadega ära mõõtnud ja matemaatika keeles kirja pannud kogu hoomatava nähtava ainelise maailma. Seda, mis toimub teisel pool aja ja ruumi piiri, nimetatakse singulaarsuseks. Aga füüsikud ei tea, mis tegelikult on ruum, aeg või singulaarsus. Keegi ei tea, kas ruum üliväikestes mõõtmetes on teistsugune kui ülisuurtes.

Imeks pandav on see, et teooria, mis kirjeldab ruumi, aega ja ainet väiksemate kauguste poole, on täiesti erinev teooriast, mis kirjeldab ruumi, aega ja ainet suuremate kauguste poole. Alusfüüsikas on kaks teooriat: relatiivsus- ja kvantteooria, mida ei osata ühendada üheks kvantgravitatsiooni üliteooriaks.

04.06.2020 05.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto