«Koolidesse soovitakse panna aina rohkem neid lapsi, kellel puudub eesti keeles õppimiseks vajalik sõnavara ning sellest üldine arusaamine, mistõttu on vajalik muuta õpetajal õppemetoodikat ja aeglustada õppimise tempot,» nentisid 11 kooli juhid, kelle sõnul avaldab see suurt mõju õppetööle ning kannatajaks on eesti emakeelega õpilased. «Eesti õppekeelega koolid ei ole valmis muukeelsete õpilaste vastuvõtmiseks ja õpetamiseks,» märkisid nad, lisades, et riik räägib küll integratsioonist, venekeelsete haridusasutuste toetamisest, kuid on jätnud tähelepanuta eestikeelsed üldhariduskoolid.
Detsembris soovisid koolijuhid kohtuda haridusministeeriumiga, kuid praeguseni pole ministeerium nende kirjale vastanud ega kohtumiseks ühist aega otsinud.