Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
12.02.2020
Eesti Solman plaanib miljonilist pingemaandust (3) Ida-Viru eesti koolid on jäetud vene lastega abita (8) Turvakodu sulgemine sunnib lapsed saja kilomeetri taha Elektriautode kiirlaadijate võrk laieneb Ringmajandus käivitub visalt Kohtingukelm palub ohvritelt vabandust (1) Majandus Taastuvenergia trumpas esmakordselt Narva elektrijaamad üle (2) Sõnajalad said karmi korralduse (2) Põlevkivitööstur ähvardab valitsust kahjunõudega (5) Eesti asub looma uut inimeste tuvastamise vahendit (6) Välismaa Hiina püüab valida rahva ja majanduse tervise vahel Brexiti tagajärg võib olla Iirimaa ühendamine (5) Arvamus Juhtkiri: lahtise nokaga digikäopoeg Margus Haav: metsarahvas Kalamaja kaitseks Madis Toomsalu: kliimasiht on ühine (2) Ahto Lobjakas: «ise tegi» – Eesti välispoliitiline doktriin (46) Raimond Kaljulaid: välisminister peab tagama välispoliitika ühtsuse (5) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti meelitab, aga ei seo Jaak Valge: häid päid välismaalt peab hoidma, teisi mitte (4) Jaanus Villiko: eestikeelsed õppekavad on Narvas populaarsed Kultuur Intervjuu Kultuuriveduriga ⟩ «Ilmamaa on maailma suurim Vanemuise tänaval asuv kirjastus» ARVUSTUS ⟩ Sadomasoteraapia Soome moodi Sport Ott Tänak: peame keskenduma rohkem kui kunagi varem Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit andis Otepääle ajapikendust Mäkäräineni abimees Marek Sander: vormi sättimine ainult tiitlivõistlusteks on väga eestlaslik Tallinn Ringmajandus käivitub visalt Tartu Suusamaratonil läheb sel aastal korstnasse üle saja tuhande euro Mihkel Lees: linnakeskkond peab toetama inimeste tervist Erkki Bahovski: hääbuv kogukonnaelu Lumeta talv tõi taas päevakorrale naastrehvide keelustamise (7) Põltsamaa vald tahab riigi abiga lossitorni korda teha VIDEO ⟩ Trad.Attack! esitles suurkontserdi eel salasinglit Loomaarst näeb oma patsientide pealt, kui hea on inimese tervis Kunstinäitus reostab hinge (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: Eesti meelitab, aga ei seo

2 min lugemist
Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi

Eestis õppivad välisüliõpilased võib uuringute ja statistika põhjal jagada kolmeks. Kõige suurema rühma moodustavad need, kes tulevad siia vaid õppima.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Selle rühma sees võib leida erinevalt motiveeritud tudengeid: on neid, kes hindavadki Eestis antavat haridust mõnel erialal väga heaks ning soovivad seda oma kodumaal rakendada, on teisi, kelle motiiv on saada tunnustatud kõrgharidust rahaliselt soodsamalt, kui seda mujalt saab, ning on kolmandaid, kellele on tähtis saada kõrgharidus Euroopa Liidus, sest see avab paremaid võimalusi saada tööd mis tahes liikmesriigis. Suuruselt teine rühm on need, kes jääksid vähemalt mõneks ajaks tööle Eestisse ning on valmis selle nimel rohkem pingutama nii eesti keele õppega kui ka ise siin endale aktiivselt tööd otsides. Kolmas rühm, mis pole võib-olla väga arvukas, kuid on vähemalt Narva kolledžis kindlalt olemas, on need, kes püüavad kõrgemat haridust saada eestikeelsetes õppeprogrammides, õppides selleks ära eesti keele ning valmistudes ka oma tulevast tööelu siduma Eestiga.

Kavandatavad seadusemuudatused puudutavad kõiki välisüliõpilaste rühmi ning poliitikute tarkus ja ettenägelikkus on vajalik, et süsteemi korrastamisega ei lõigataks ära nende välismaalt õppima tulijate võimalusi ja motiive, kelle panus oleks Eesti majandusele ja ühiskonnale vajalik.

11.02.2020 13.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto