Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
13.02.2020
Eesti Venemaa kuhjas Balti riikide piirile moodsat relvastust (35) Politsei eest põgenenud teismeline tegi avarii Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) «Proviisorid otsustavad ise, kellelt nad ravimeid ostavad» (6) Õiguskomisjon viivitab otsusega (24) Majandus Algab aeg, kus kõik punuvad maksuametisse CO2 nõuded löövad autoturu hinnad uppi (15) Välismaa Erdoğani uued ähvardused seavad Türgi Moskvaga kokkupõrke kursile Norra naftafirma paneb puurlaeva valvama robotkoera Salvini läheb migrantide merele jätmise eest kohtu alla (14) Ungari kiusu pehmendab sel korral Kanada korraldatud hommikusöök (4) Arvamus Juhtkiri: panda, tunnel ja 5G Tõnis Oja: soovitus valitsusele (20) Kristiina Raud: kool peegeldab ühiskonda – LGBT+ uuring (24) Indrek Liiva: kliimaneutraalne tuumajaam (3) Kaia Beilmann: mahendatud ja mahendamata uhkus (1) Andreas Kaju: ela vabana või sure (6) Meie Eesti Haigekassa juht: raha võiks alati rohkem olla Kadri Tammepuu: tervis päästab rahakoti Nimi maksab: haigekassa või tervisekassa (10) Kultuur Peeter Raudsepp teatri võimalikkusest Rakveres Sport Alla(kahe)meetrimehed vallutavad korvpalliplatsi PM Rootsis | Talveralli ilma lumeta. Kellele seda vaja? Kriisk ja Tõniste ei toeta Sõõrumaa ettepanekut Tallinn Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) Maa Elu Peipsi sibula varu talveks läbi, aga kasvatajaid juurde ei tule (1) Nädala mõte: mure kohaliku toiduga Mida arvavad loomad ja linnud tuulikutest? (2) Ootamatult lehmapidajaks hakanud mees saab teenetemärgi Soe ilm ei lase põllule lupjama (1) Nõutumad väetised on otsas Ilmajutt: jäide ja kiilasjää Mänd on aidanud inimestel ellu jääda Seemnemood 2020 – moes on puhtad värvid Kuue aastaga ostis riik eraomanikelt välja 215 kaitsealust kinnistut Jäävaba talv on kalale puhkus, kalurile nuhtlus Tartu Tartus käib päikeseauto ehitamine (2) Tanel Tein: Urmas Klaasi viimane soolo (2) Korraldaja lubab Eesti Laulul mullusest kõvemat vaatemängu Pikale veninud Moxit tõi Monica Rannale rohkem raha (1) Elva vaksali noobel restoran sulges uksed (1) Jõulukingitus jõudis pärale enne sõbrapäeva Tartu naised pääsesid Balti liigas play-off’i Kunst käsikäes füüsikaga tegid Vesuuvi kuuldavaks Hando Runnel pani nimekad inimesed laulu sisse (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kuue aastaga ostis riik eraomanikelt välja 215 kaitsealust kinnistut

4 min lugemist
Kaitsealuses metsas kehtivad majandamispiirangud. FOTO: Ants Liigus/Pärnu Postimees

2014. aastast on riik ostnud eraomanikelt, kes selleks soovi avaldasid, enda omandusse 1938,74 hektarit kaitsealust maad, selleks on kulunud ligi 18,5 miljonit eurot.

2014. aastast on riik ostnud eraomanikelt, kes selleks soovi avaldasid, enda omandusse 1938,74 hektarit kaitsealust maad, selleks on kulunud ligi 18,5 miljonit eurot.

Kui varem oli tõsine probleem raha puudumine kaitsealuste maade ostmiseks, siis viimased kaks aastat korraldab looduskaitsealuste maade riigile ostmist Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), mis võib selleks oma eelarvest igal aastal kindla summa kulutada. Tänavu on riigimetsa haldaja eelarves selleks ette nähtud viis miljonit eurot. Riik võtab RMKlt selle summa võrra vähem omanikutulu. Menetluse pikkus on poolteist kuni kaks aastat, praegu on töös 2018. aastal sisse antud avaldused.

Praegu ootab oma kaitsealuse maatüki müügijärjekorras 114 maaomanikku, neist 61 on asetatud n-ö eelisjärjekorda. Nimelt olid 53 omanikku maad ostes teadlikud, et seal on kaitseala ja sellest tulenevalt majandamispiirangud.

Kaitsealuseid maid müüakse hoogsalt

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma märkis, et looduskaitse üks peamine tulevikusuund on muutuda senisest konkreetsemaks ja praktilisemaks, näiteks konkreetse liigi või kaitseala põhiseks. Samuti peab ta oluliseks mitmete võimaluste ja tegevuste rakendamist, et ühildada liigikaitse huvid maaomanike huvidega.

Et leevendada eramaaomanikele nende maadele jäävate looduskaitsealuste objektide või alade tõttu saamata jäänud majandustulu, pakub riik välja võimaluse need kaitsealused maad riigile võõrandada.

Kui kunagi kaasnes sellega tohutu pikas järjekorras ootamine, kusjuures ka hind tihtilugu maaomanikku ei rahuldanud, siis nüüd, mil maade riigile ostmine suunati RMK pädevusse, on asjad Taimo Aasma kinnitusel sujuma hakanud, järjekorrad kahanenud ja tasu müüdud maa eest viidud turuhinna tasemele.

„Tõepoolest, mõni aasta tagasi oli palju juttu, et järjekorrad on üheksa aasta pikkused ja süsteem ei toimi, aga viimase kahe aastaga on sellest paljuski üle saadud. Maade omandamist rahastatakse RMK eelarvest, mis aastas on umbes viis miljonit eurot. Samuti on vähenenud järjekorras ootavate maaomanike hulk,” kirjeldas Aasma protsessi.

Järjekord on praegu umbes poolteist aastat pikk, nii et kui täna anda avaldus sisse, siis sama tempoga jätkates peaks maa müüdud ja omanik raha kätte saama eeldatavasti 2021. aasta suvel. Praegu lahendataksegi 2018. aastal laekunud avaldusi. Taimo Aasma on optimistlik, lootes käesoleva aasta jooksul jõuda selleni, et avalduste menetlemise ja kaitsealuse maa omandamise aeg ei ületaks ühte aastat. Sest ütleb ju seaduski, et mis tahes maaomandi kitsenduste omanikule hüvitamine peab olema kohene (tehtud mõistliku aja jooksul) ja hinna poolest õiglane.

Natura toetus jätkub

Laias plaanis on metsaomanike toetamises kaks lähenemist: kas mingi tegevuse toetamine või n-ö säilitamist vajava kaitseala talumise hüvitamine. Nii ongi välja kujunenud, et põhiline erametsaomanike toetusmeede on juba aastaid olnud Natura 2000 alade toetus.

Looduskaitseliste piirangute leevendamine eramaaomanikele

* Maamaksusoodustus – sihtkaitsevööndis 100%, piiranguvööndis ja hoiualal 50% soodustus.

* Kaitsealuste maade riigile omandamine. RMK eelarves selleks tänavu viis miljonit, järjekorras on 114 kinnistut.

* Natura metsatoetus. Natura aladel 110 eurot/ha sihtkaitsevööndis ja 60 €/ha piiranguvööndis.

* 2017. aastast makstakse toetust ka sihtkaitsevööndis, mis ei asu Natura alal – 110 €/ha aastas.

* Taotluste maht on 67 600 ha.

* 2019. a maksti toetust 4,4 mln €.

* Eelarve aastateks 2014–2020 on ca 29 mln € (MAK).

Allikas: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet

„Metsakaitses on peamine kaitsemeede tegelikult see, et ära tee midagi. Aeg on metsakaitsja parim sõber, sest aja jooksul lähevad loodusväärtused aina paremaks,” selgitas Aasma. „Vanad loodusmetsad kujunevad välja aastatega. Aga see asi meil edeneb. Natura kaitse laieneb meil juba 15–20 aastat, paarikümne aasta pärast saame nentida, et need on kaitse all juba 40 aastat jne. Nii tagame, et need puutumatud metsaosad oleksid meil olemas.”

Tegelikult on eramaadel asuvate sihtkaitsevööndite ehk karmima võimaliku kaitsega maa-alade osakaal suhteliselt väike – umbes 35 000 ha (riigimaal ca 432 000 ha) ja kõigile kinnistuomanikele makstakse maaelu arengukava rahastuse kaudu toetust. Praegu käivad 2021. aastal algava ELi rahastuse eelarveperioodi läbirääkimised. Taimo Aasma kinnitas, et Keskkonnaministeeriumi jaoks on Natura metsatoetuste maksmine prioriteet, millega iga päev tegeleda.

Eesti looduskaitse juubel

Tänavu tähistatakse Eesti looduskaitse 110. aastapäeva – 14. augustil 1910 rentis Riia Loodusuurijate Ühing Saaremaal Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitsusvõimalused. Toimus see Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi eestvedamisel. Nii sündis Baltikumi esimene kaitseala.

Eestis on praegu:

450 kaitseala

319 hoiuala

1553 püsielupaika

512 kaitsealust parki

1066 kaitstavat looduse üksikobjekti

23 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti.

Maismaal on kaitse all ca 850 000 ha, merealadest on kaitse all ca 770 000 ha.

Erineva kaitse all on 19% Eesti pinnast.

Metsamaast on kaitse all umbes veerand, üle 13% sellest on range kaitse all, teisel poolel kehtivad majanduslikud piirangud.

RMK-l on range kaitse all ca 300 000 ha metsamaad.

Kaitsealused liigid: I kat – 64, II kat – 267, III kat – 237.

Riigimaal asub 74% kaitstavatest aladest, eramaal 24% ja munitsipaalmaal 3%.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitsenõunik Hanno Zingel rääkis, et looduskaitse juubeliaastal püütakse levitada avalikkuses n-ö igaühe looduskaitse mõtet, millega tegelikult juba eelmisel aastal algust tehti.

„Eelmise aasta kevadel tegime algust kampaaniaga „Niida vähem muru!” ja sügisel jätkasime üleskutsega „Riisu vähem!”. Et meie aedades kodude ümbruses elutsevatel, meist märksa väiksematele eluvormidele jääks meie suures koristamistuhinas ka kohti, kus asu leida,” meenutas Hanno Zingel mulluseid ettevõtmisi. „Nii saime igaühe looduskaitse tähe all viia rahvani teadmist, et Eestis elab peale meie veel 3900 liiki elusolendeid. Väga väheseid neist me tegelikult tunneme ja teame. Oleme harjunud kõike, ka loodust mõõtma enda järgi. Aga enamik loodusest on palju pisem kui meie mõõdupuu.”

Eesti looduskaitseaasta moto on „Hoia, mida armastad!”, meie looduskaitse lugu jutustatakse sel aastal palju ja see võib võtta teinekord üsna ootamatu vormi. Kui inimene ei tunne, ei tea, ei adu seoseid, on väga raske midagi tõepoolest hoida, märkis Hanno Zingel.

PANE TÄHELE: Looduskaitse juubeliaasta sündmused

3. märts – maailma eluslooduse päev

10. märts – konverents „Loodusturism ja looduskaitse” Eesti Maaülikoolis

11. mai – looduskaitsekuu avamine, Kumari preemia laureaadi ja Eesti looduskaitsemärgi laureaatide väljakuulutamine

14. mai – näitus loodusmuuseumis „Eesti looduskaitse 110”

9. mai – maailma rändlindude päev

16. mai – maailma rändsete kalade päev

Mai – üle Eesti looduskaitsekuu matkad

22. mai – maailma elurikkuse päev

24. mai – üle-euroopaline kaitsealade päev

Juuni – rahvusvaheline konverents „Elurikkuse hoidmise kohustus muutuvas maailmas”

5. juuni – maailma keskkonnapäev

13–16. august – looduskaitse 110 tähistamine: looduskaitsekonverents Saaremaal ja Eesti looduse päev.

21–22. oktoober – keskkonnahariduse konverents.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Seotud lood
12.02.2020 14.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto