Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
13.02.2020
Eesti Venemaa kuhjas Balti riikide piirile moodsat relvastust (35) Politsei eest põgenenud teismeline tegi avarii Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) «Proviisorid otsustavad ise, kellelt nad ravimeid ostavad» (6) Õiguskomisjon viivitab otsusega (24) Majandus Algab aeg, kus kõik punuvad maksuametisse CO2 nõuded löövad autoturu hinnad uppi (15) Välismaa Erdoğani uued ähvardused seavad Türgi Moskvaga kokkupõrke kursile Norra naftafirma paneb puurlaeva valvama robotkoera Salvini läheb migrantide merele jätmise eest kohtu alla (14) Ungari kiusu pehmendab sel korral Kanada korraldatud hommikusöök (4) Arvamus Juhtkiri: panda, tunnel ja 5G Tõnis Oja: soovitus valitsusele (20) Kristiina Raud: kool peegeldab ühiskonda – LGBT+ uuring (24) Indrek Liiva: kliimaneutraalne tuumajaam (3) Kaia Beilmann: mahendatud ja mahendamata uhkus (1) Andreas Kaju: ela vabana või sure (6) Kultuur Peeter Raudsepp teatri võimalikkusest Rakveres Sport Alla(kahe)meetrimehed vallutavad korvpalliplatsi PM Rootsis | Talveralli ilma lumeta. Kellele seda vaja? Kriisk ja Tõniste ei toeta Sõõrumaa ettepanekut Tallinn Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) Maa Elu Peipsi sibula varu talveks läbi, aga kasvatajaid juurde ei tule (1) Nädala mõte: mure kohaliku toiduga Mida arvavad loomad ja linnud tuulikutest? (2) Ootamatult lehmapidajaks hakanud mees saab teenetemärgi Soe ilm ei lase põllule lupjama (1) Nõutumad väetised on otsas Ilmajutt: jäide ja kiilasjää Mänd on aidanud inimestel ellu jääda Seemnemood 2020 – moes on puhtad värvid Kuue aastaga ostis riik eraomanikelt välja 215 kaitsealust kinnistut Jäävaba talv on kalale puhkus, kalurile nuhtlus Tartu Tartus käib päikeseauto ehitamine (2) Tanel Tein: Urmas Klaasi viimane soolo (2) Korraldaja lubab Eesti Laulul mullusest kõvemat vaatemängu Pikale veninud Moxit tõi Monica Rannale rohkem raha (1) Elva vaksali noobel restoran sulges uksed (1) Jõulukingitus jõudis pärale enne sõbrapäeva Tartu naised pääsesid Balti liigas play-off’i Kunst käsikäes füüsikaga tegid Vesuuvi kuuldavaks Hando Runnel pani nimekad inimesed laulu sisse (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nädala mõte: mure kohaliku toiduga

2 min lugemist
Kohalikku porgandit jagub enamasti aastaringselt. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Peipsi kandi sibulakasvatajatel on mullune saak müüdud. Õigupoolest sai see otsa juba novembris. Suurematel kasvatajatel veel kauplusekettidele jagub.

Peale kodumaise sibula saame osta kohalikku kartulit, porgandit, kapsast, kurki ja veel mõnda köögivilja. Aga see sõltub kauplusest ja selle asukohast.

On kauplusekette, kes valivad enda sortimenti meelsasti kodumaist toodangut ja lausa eelistavad seda. Ent on kette, kes panevad rõhu soodsale hinnale ning toote päritolu ei loe. Linnainimene saab valida, kuhu poodi täna minna. Ent maainimesel on sageli üksainus valik. Isegi kui sama kett on linnas vägagi eestimaist eelistav, siis maal asuv ketipood ei pruugi seda peegeldada, sest ostujõud on väike ja ikka pannakse müüki soodsam kraam, sest seda ostetakse.

Et poeletil rohkem eestimaist näha, on tarvis lahendada mitu probleemi. Esiteks on vaja piisavalt toota, et oma rahvas ära toita. Kui võtta Peipsi sibula näide, siis kasvatajatel saab saak otsa juba sügisel, ent töö on raske ja tehakse nii palju, kui ise jaksatakse. Seega ostjaid isegi jaguks, aga kasvatajaid mitte. On ka vastupidi: põllumehed kasvatavad tubli koguse köögivilja, aga istuvad ise oma saagihunniku otsas. Ega iga põllumees pea ärimees olema.

Mulle meeldib Organic Estonia idee luua Eestisse ühistud, mis aitaksid põllumehe ja ostja kokku viia. Nii teeks igaüks seda, mida hästi oskab – põllumees kasvatab, ühistu teeb muu vajaliku. On juba mitu edukat ühistut, kuid neid võiks märksa rohkem olla.

Seejuures peaksid ka kaupluseketid kohaliku tootja suhtes vastutulelikumad olema. Mõnes ketis on kohustused nii suured, et õigusi õieti polegi. Tarne jääb hiljaks – trahv, saak läheb hukka – trahv. Ja nii edasi. Sellistel tingimustel ei julgegi väiketootja lepingule allkirja anda.

Siis veel tarbija jaoks kõige tähtsam asi – hind. Paraku on nii, et kohalik on kallis. Paljudes Euroopa riikides kehtib toidule madalam käibemaks. Ka lõunanaabrid lätlased vähendasid kaks aastat tagasi piirkonnale omaste puu- ja juurviljade käibemaksu 21 protsendilt 5 protsendini. Ka Eesti võiks midagi sarnast ette võtta. Kui kohe suurelt ei jaksa, alustaks väikeste sammudega. Iga väike samm viib lõpuks suurte tegudeni.

Seotud lood
12.02.2020 14.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto