R, 9.12.2022

Jäävaba talv on kalale puhkus, kalurile nuhtlus

Toomas Šalda
Jäävaba talv on kalale puhkus, kalurile nuhtlus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ahvenat on küll vähe, ent tema eest makstakse korraliku raha, isegi kuus eurot kilo eest.
Ahvenat on küll vähe, ent tema eest makstakse korraliku raha, isegi kuus eurot kilo eest. Foto: Henn Soodla/Pärnu Postimees
  • Ahvena kokkuostuhind on rekordkõrge.
  • Pärnu lahest pole aasta otsa koha püütud.
  • Kalurite sissetulekutele mõjub soe talv hävitavalt.

Jääta meres kohakala pole, tema tuleb ainult jää alla. Koha ei ole juba peaaegu aasta püüda saanud ja enne sügist ei saagi. Praegu püüame vabast veest ahvenat, nii palju kui teda on,” kirjeldas endine jalgpallur, tänaseks kümmekond aastat kutselise kaluri ja ettevõtjana tegutsev Raio Piir­oja tänavutalvist rannakaluri argipäeva.

Merele läheb ta sel talvel vaid sobiva ilmaga ja kui on ametikaaslastelt kuulnud, et kala liigub. Kuival maal olles seab mees merel käimiseks vajalikku varustust töökorda, ehitab töökojas hüdrokoptereid ja aitab Pärnu Jalgpalliklubi presidendina edendada kohalikku vutielu.

„Kaluritel aitab kuidagigi oma kohustustega hakkama saada rekordkõrge ahvena kokkuostuhind. Ahvenat on küll vähe, aga tema eest makstakse korralikku tasu, isegi kuus eurot kilo eest. Mõnel kevadel on pakutud vaid viiskümmend senti. See, et kaubandusvõrgus koha jätkub, tuleneb hoopis sellest, et Peipsil läks jaanuarist püük lahti ning vaba veega püütakse sealt meeletuid koguseid välja, aga kokkuostuhind on madal,” rääkis Piiroja.

Koha pooleteist­aastane puhkus

Kalavarudele peaks vähese koormusega talv hästi mõjuma. Esiteks ei ole kala kimbutamas rahvusvahelist tirgutajate armeed ja teiseks, jääta lahte koha ei tule. „Endal mul kutselise kalurina jääaugu ääres istuda aega pole. Samas ei usu, et tirgutajatel Pärnu lahest sel aastal midagi eriti kätte saada õnnestub, kala on niivõrd vähe. Muidugi tuleb ahvenale selline puhkus kasuks. Kohapüügi osas jääb meil nüüd koguni poolteist aastat vahele. Mullu märtsis viimati püüdsime, kevadel ja suvel püüda ei tohi, nüüd jääb talvine jää alt püük ka ära ja saamegi öelda, et tänaseks aasta aega polegi Pärnu lahest koha püütud, kui trollijaid mitte arvestada, ja see periood jätkub,” rääkis Raio Piiroja.

Teadlaste sõnul peaks segamatult kasvanud koha eelolevaks sügiseks, kui kalurid jälle püüda võivad, aasta võrra suurem olema ja teda peaks olema rohkem. Kuna aga pakast ja lahe jäätumist veel välistada ei saa, ei saa Piiroja sõnul siiski lõplikult kinnitada, et kohapüük sajaprotsendiliselt vahele jääb.

Kutseline kalur Raio Piiroja läheb merele sel talvel vaid sobiva ilmaga ja kui on ametikaaslastelt kuulnud, et kala liigub.
Kutseline kalur Raio Piiroja läheb merele sel talvel vaid sobiva ilmaga ja kui on ametikaaslastelt kuulnud, et kala liigub. Foto: Mailiis Ollino

„Pärnu lahel on see eripära, et kui kaks päeva on jääd olnud, on koha platsis. Ise usun, et lühikeseks ajaks laht ikkagi veel jäätub. Küsisin oma 84aastaselt endiselt paarimehelt, kellelt püügiload ostsin, kas tema mäletab täiesti ilma jääta talve. Ei mäletanud. Aga praeguse seisuga ma enam pakast ei igatse, mõne nädalaga nagunii palju ei püüa. Kui külm peaks järsku saabuma, tuleb kaluril kogu praegu kasutatav varustus mõne päevaga välja tuua. Olgu siis parem vaba vesi ja lähen ahvenapüügilt sujuvalt tindipüügile üle. Minu jaoks ongi meritint kala number üks, mul on head tindipüügikohad, kust teenin 70 protsenti oma aastasissetulekust. Reeglina hakkab tint massiliselt tulema jäämineku alates, kui jõgedesse hakkab värsket vett tulema, aga tänavu ei teagi, kuidas loodus ja kala käitub,” andis Piiroja ülevaate enda tegemistest.

Kala vähe mitmel põhjusel

Rohkem kui ilmaolud ja püüdjate hulk on Pärnu lahe kalavaru mõjutanud hoopis mõne aasta tagune Pärnu lahe laevatee süvendamine. „Kogu saviliivane muda kaadati supelrannast seitsme kilomeetri kaugusele keset lahte. Pärast seda on kõikide kalaliikide arvukus langenud. Ma ei pelga kasutada sõna ökokatastroof. Osa lahest on tollaste keskkonnaministeeriumi juhtide poolt välja antud loa ning järgnenud tööde tagajärjel sisuliselt välja surnud. Kui tint tuleb kudema, siis seda veel saab, aga ahven on valdavalt plehku pannud,” rääkis Piiroja.

Ahvenapüügi kohta oskas ta välja tuua, et püügi kogumaht on jäänud küll samaks, aga kui varem püüti 90 protsenti Eesti ahvenast just Pärnu lahest, siis nüüd hulga vähem. „Kui kala on vähe, pannakse piirangud peale ja kannatajaks on kalurid, kes pole milleski süüdi,” avaldas mees nördimust.

Kalurite sissetulekutele mõjub soe talv hävitavalt. „Jäält püük moodustab laias laastus viiendiku kaluri sissetulekust, vähemalt minul on see nii. Umbes kümme kuni viisteist tuhat eurot jääb tavalise aastaga võrreldes saamata. Kuna enamasti püüavad mehed erinevalt minust suuremate seltskondadena ja püügilube on kaluritel erinevalt, on teistel ehk mõnevõrra väiksemad miinused. Kellel häid tindipüügikohti pole ja kes räime ei püüa, neil on sel aastal ikka tõeliselt raske. Paljud ongi juba uue töö kõrvale otsinud.”

Kudeaeg võib varem alata

Eesti Mereinstituudi ihtüoloog Heli Špilev ütles, et kuigi temagi ei mäleta talve, mil veekogud üldse ei jäätu, pole veemass nii järsult soojenenud, et kalasid negatiivselt mõjutada. Küll aga võib tavalisest soojem vesi anda kaladele signaali varem kudealadele siirduda. „Aga ei tea, kas tuleb veel tõsist külma ja milliseks kujuneb kevad. Kui üksikud tugevad soojalained eksitavad kudekarja varem kudema ja järgneb külm aeg, mõjub see loodete arengule marjas hukutavalt. Seda just soojalembestele kaladele, näiteks kohale,” kommenteeris Špilev.

Külmaveeliste kompleksi kuuluvatele kaladele, näiteks meritindile on halb, kui vesi marja haudeperioodil liigkiiresti soojeneb. Seega eri liikidele mõjub veetemperatuuri kõrvalekalle isesuguselt, samas on see mõju märkimisväärne kudeajal ja pärast seda. Praegu, keset veebruari, ei tohiks tavapärase eestimaise talve puudumine meie peamistele püügikaladele küll kahju tekitada. Pigem vastupidi, tõenäoliselt on neil sellist talve lihtsam üle elada, eriti noorkaladel, kellele karm talv mõjub tihti hukatuslikult.

Kui vaadelda ilmastiku soojenemist laiemalt, siis Läänemerd uurivad teadlased on leidnud, et pelaagiliste kalade populatsioonidele, näiteks kilule ja räimele, järkjärguline soojenemine pigem sobib. Samas on temperatuur vaid üks näitaja, Läänemerd mõjutavad ka soolsus, sissetuleva ookeanivee hulk ja teised tegurid. „Sooja talve summaarset efekti kogu ökosüsteemile, sealhulgas kalastikule, on võimatu üheselt välja tuua,” kinnitas Špilev.

Kalateadlane tõdes, et jäävaba talv on kalastiku seisukohalt maha võtnud mitu riski. Ei pea kartma madalamate veekogude ummuksisse külmumist, kaladel pole paksust jääst ja lumest tingitud hapnikuprobleeme ja tänu sügisest saati üksteist taga ajavatele tormidele on kalapüük raskendatud.

Kõige rohkem võidab jää puudumisest ahven, sest tavapäraseid tirgutajate horde sel talvel Pärnu lahele ei tule ja ahvenavaru saab võimaluse kosuda. Aga on alles veebruari keskpaik ja teoreetiliselt võib pakane veel saabuda, kuid selgi juhul ei oleks see mingi katastroof, vaid normaalne talve osa.

Räime järele varem

Ettepoole võib nihkuda räimepüügi algus. „Püütakse ju räime, mis tuleb rannikumerre kudema. Tänu soojalt veelt saadud signaalile võivad nad koelmutele jõuda tavapärasest varem, aga seegi on vaid spekulatsioon – kudemise alguseni on mõni kuu aega ja kõik võib veel muutuda,” ütles Špilev. „Kindel on vaid see, et kalavarudele tuleb väike puhkus kasuks. Üks suuremaid ohte kaladele on inimese võimekus neid liiga palju veest välja võtta. Pärnu rannikumeres on näiteks ahvena- ja kohapopulatsioon varasemaga võrreldes nigelas seisus, juba neli aastat on saak kahanenud. Püüdmispaus on nende jaoks tegelikult hädavajalik.”

Märksõnad
Tagasi üles