Sisukord
Maa Elu
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (56) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mida arvavad loomad ja linnud tuulikutest?

4 min lugemist
Kui imetajad suudavad tuulikute olemasolu ja müraga kohaneda, siis lindudega on lugu keerulisem. FOTO: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Tulevik toob kliimaneutraalsuse poole pürgivasse Eestisse hulga tuuleparke. Mõistetav, et inimesed sahisevaid tiivikuid oma kodu juurde ei taha ja nii otsitakse neile kohta inimasustusest ­eemale. Ühe sobiva kohana on leitud näiteks Pärnumaal Saarde valla mets, kuhu Enefit Green plaanib moodsat tuuleparki. Koht on inimasustusest eemal ja seega justkui kedagi ei sega. Aga metsloomad ja -linnud? Maa Elu uuris spetsialistidelt, mida võiksid loomad ja linnud tunda, kui liikuv ja undav ehitis nende elupaika tuleb?

Veljo Volke. FOTO: FOTO: Erakogu

Veljo Volke

Eesti Ornito- loogiaühingu linnukaitse programmijuht

Metsa ehitatavate tuuleparkide mõju lindudele ja loomadele võib jagada kolmeks.

Esiteks nahkhiirte ja lindude hukkumine. Nahkhiirte kohta on selgelt näidatud, et metsa ehitatud tuulikute tõttu hukkub palju rohkem nahkhiiri kui põllumaale ehitatu korral. Lindudest on kõige suurema kokkupõrkeriskiga röövlinnud, näiteks kotkad, aga ka teised purilendu tegevad suure tiibade siruulatusega liigid (toonekured, sh must-toonekurg). Näiteks ei tohi tuulikuid ehitada lähemale kui kaks kilomeetrit kotkapesast.

Ohustatud linnurühm on ka öösel rändavad värvulised (pöialpoiss, punarind, rästad), kes keskmisest palju sagedamini tuulikute tõttu hukkuvad.

Teiseks elupaikade hävitamine ja muutmine. Iga tuuliku juurde rajatakse teenindusplats, kus suure tõstevõimega kraana saaks manööverdada, lisaks laiad teed, elektriliinid jm. See tähendab hektarite viisi metsa raadamist. Hindan umbkaudselt, et tuulikuplatside ja uute teede kogupindala on vähemalt 1 hektar tuuliku kohta.

Kolmandaks müra ja häirimine. Tuulikute ja teede mõju on keeruline eristada tuulikute müra tekitatud häirimisest. Häirimise ja elupaigamuutuse tõttu hülgavad tundlikumad liigid tuulikute ja teede lähiala. Liigiline koosseis muutub – metsa siseosa eelistavate liikide arvukus langeb, juurde tuleb metsaservi ja põõsastikke eelistavaid liike.

Mati Kose. FOTO: FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Mati Kose

bioloog

Lõpetasin hiljuti kaheaastase tuuleparkide elustiku seire läänerannikul, saan oma kogemusest kinnitada, et tuulikute olemasolu ja müraga kohanevad imetajad üllatavalt hästi. Olen vaadelnud tuulikute lähedal põtrade talvitumispaiku, ilveste jälgi, kitsedest, jänestest, rebastest ja teistest väikeimetajatest rääkimata. Samas rajamise ajal on kindlasti teatav peletav mõju olemas. Lindudega on aga asi keerulisem ja sõltub sellest, kuidas on asukohavalikul nende liikumisteede, olulisemate toitumis-, pesitsuspaikade ja rändeteedega arvestatud ja milliseid kaitseabinõusid rakendatud.

Osa häirimistundlikke liike võib sellise vertikaalse superstruktuuriga ja pöörlevate labadega ehitisi peljata ning oma olulised elu-, toite või puhkepaigad hüljata. Vähem tundlikel liikidel võib probleemiks olla hoopis see, et nad ei taju tuulepargis ohtu ja võivad tuulikulabade või -masti vastu lennates hukkuda.

Tuulikud on läinud märksa suuremaks ja ohustatud liikide seisund üliintensiivse metsanduse, Rail Balticu kavandamise ja muude survetegurite tõttu halvenenud või halvenemas.

Saarde valla eriplaneeringu eelvaliku alaks valitud ristkülikukujulisest pinnast rohkem kui poole moodustavad Siiraku ja Kikepera (selle ala linnustiku inventeerimist alustame käesoleval kevadel) linnukaitsealad. Samuti on selles piirkonnas metsiste, kotkaste, must-toonekure, kanakulli ja teiste tundlike metsaliikide püsielupaigad, seega pole lihtne leida asukohta, mis oleks piisavalt kaugel inimasustusest ja samal ajal ei mõjutaks kaitsealuste ja tundlike liikide elupaiku.

Kui soovitakse eriplaneeringuga olemasolevat planeeringukokkulepet muuta, siis seda ei saa heaks kiita. Enne otsustamist tuleb teha põhjalikud ja sõltumatud keskkonnauuringud, leida leevendus- ja hüvitusmeetmed. Rail Balticu raudteetrassi rajamisel muutuks niigi ebasobivaks üks olulisemaid metsade loodusturismi alasid Eestis.

Eesti Energiale soovitaksin pigem välja arendada veel suuremad ja mitu suurusjärku tähtsamad projektid Kihnu ja Tootsi piirkonnas. Arvestades Häädemeeste valla kõige päikseliseimat ilmastikku meie mandriosas, kutsuksin Edela-Eesti maismaal suure looduskaitselise ja puhkemajandusliku väärtusega piirkonnas loobuma tuuleenergeetikast ja arendada päikeseenergeetikat, mille mõju elustikule, küladele ning turismi- ja puhkepiirkondadele on hulga väiksem.

Tiit Maran. FOTO: FOTO: Erik Tikan

Tiit Maran

zooloog

Suurkiskjatele on oluline nii elupaik kui ka toidubaas. Kui need saavad mõjutatud, siis nad lähevad mujale. Kuhu? Inimetekkelise häire määr kasvab keskkonnas hüppeliselt.

Tasub mõelda, miks meil on praegu ilveste arvukus alla läinud ega taastu. Toidubaas metskitse näol on suurepärane, jaht on piiratud, aga ikkagi arvukus ei tõuse. Punase raamatu hindamise kategooriate järgi on ilves juba ohualdis liik. Tundub tõenäoline, et sigimiseks vajalikke inimhäireteta alasid on napiks jäänud. Kui nüüd lisanduvad veel tuulikud, on häireta alasid veelgi vähem.

Miks peab loodusmaastikku reostama tehnoloogiliste struktuuridega? Parem teha seda seal, kus nagunii maastik rikutud. Tuulikutega ei kaasne ainult tiivikute „sahin”. Lisaks on vaja neid toetavat taristut (kaablikanalid, teed jne). Selleks tuleb teha põhjalikud kaevetööd, mis mõjutavad koosluseid, kuna toovad kaasa pinnase hüdroloogia muutuse.

Lisaks on tuulikute haldamiseks vaja teid, see tähendab inimese liikumiskoridore keskkonnas. Tee mõju ei lõppe teeservaga, vaid ulatub väljapoole, seda nimetatakse servaefektiks. Kui oletada, et ühe kilomeetri tee mõju keskkonnale ulatub 100 meetrit loodusmaastikusse kahele poole teed, siis mõjutatud ala suurus on 200 000 ruutmeetrit. Lisaks tuuliku enda servaefekt.

Tuulikute ehitamine pole n-ö hõbekuul, mis lahendab kriisi ühiskonna ja keskkonna vahel, sest tuulikute ehitamisega kaasneb keskkonnakahju, nii kohalik kui ka globaalne. Praegune korraldus kipub järgima arusaama: munakollane on suurem kui muna ehk majandus on tähtsam kui keskkond.

Priit Luts. FOTO: FOTO: Erakogu

Priit Luts

Eesti Energia pressiesindaja

Inimeste suhtumine tuulikutesse on enamasti pooldav, seda oleme kogenud ka Saarde vallas ja sealses Ristiküla piirkonnas, kus oleme aktiivsemate kodanikega juba kohtumaski käinud. Oleme rääkinud paljude kohalike inimestega, vastanud nende küsimustele ja vähendanud tuulepargi rajamisega seotud hirme.

Tuulepargi mõju keskkonnale, sealhulgas metsloomadele ja lindudele sõltub alati konkreetse tuulepargi asukohast. Üldjuhul tuulepargid metsloomi ja keskkonda ei häiri. Lindude puhul on vaja kaasata eksperte, kes oskavad hinnata tuulepargi võimalikku mõju ja pakkuda välja leevendusmeetmed.

Saarde valda planeeritava tuulepargi asukohas on uuringud ja keskkonnamõjude hindamine alles ees. Tegu on aastaid kestva protsessiga, mille käigus selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel on Saarde valla piirkonda võimalik tuuleparki rajada.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto