Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
13.02.2020
Eesti Venemaa kuhjas Balti riikide piirile moodsat relvastust (35) Politsei eest põgenenud teismeline tegi avarii Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) «Proviisorid otsustavad ise, kellelt nad ravimeid ostavad» (6) Õiguskomisjon viivitab otsusega (24) Majandus Algab aeg, kus kõik punuvad maksuametisse CO2 nõuded löövad autoturu hinnad uppi (15) Välismaa Erdoğani uued ähvardused seavad Türgi Moskvaga kokkupõrke kursile Norra naftafirma paneb puurlaeva valvama robotkoera Salvini läheb migrantide merele jätmise eest kohtu alla (14) Ungari kiusu pehmendab sel korral Kanada korraldatud hommikusöök (4) Arvamus Juhtkiri: panda, tunnel ja 5G Tõnis Oja: soovitus valitsusele (20) Kristiina Raud: kool peegeldab ühiskonda – LGBT+ uuring (24) Indrek Liiva: kliimaneutraalne tuumajaam (3) Kaia Beilmann: mahendatud ja mahendamata uhkus (1) Andreas Kaju: ela vabana või sure (6) Meie Eesti Haigekassa juht: raha võiks alati rohkem olla Kadri Tammepuu: tervis päästab rahakoti Nimi maksab: haigekassa või tervisekassa (10) Kultuur Peeter Raudsepp teatri võimalikkusest Rakveres Sport Alla(kahe)meetrimehed vallutavad korvpalliplatsi PM Rootsis | Talveralli ilma lumeta. Kellele seda vaja? Kriisk ja Tõniste ei toeta Sõõrumaa ettepanekut Tallinn Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) Maa Elu Peipsi sibula varu talveks läbi, aga kasvatajaid juurde ei tule (1) Nädala mõte: mure kohaliku toiduga Mida arvavad loomad ja linnud tuulikutest? (2) Ootamatult lehmapidajaks hakanud mees saab teenetemärgi Soe ilm ei lase põllule lupjama (1) Nõutumad väetised on otsas Ilmajutt: jäide ja kiilasjää Mänd on aidanud inimestel ellu jääda Seemnemood 2020 – moes on puhtad värvid Kuue aastaga ostis riik eraomanikelt välja 215 kaitsealust kinnistut Jäävaba talv on kalale puhkus, kalurile nuhtlus Tartu Tartus käib päikeseauto ehitamine (2) Tanel Tein: Urmas Klaasi viimane soolo (2) Korraldaja lubab Eesti Laulul mullusest kõvemat vaatemängu Pikale veninud Moxit tõi Monica Rannale rohkem raha (1) Elva vaksali noobel restoran sulges uksed (1) Jõulukingitus jõudis pärale enne sõbrapäeva Tartu naised pääsesid Balti liigas play-off’i Kunst käsikäes füüsikaga tegid Vesuuvi kuuldavaks Hando Runnel pani nimekad inimesed laulu sisse (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mida arvavad loomad ja linnud tuulikutest?

4 min lugemist
Kui imetajad suudavad tuulikute olemasolu ja müraga kohaneda, siis lindudega on lugu keerulisem. FOTO: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Tulevik toob kliimaneutraalsuse poole pürgivasse Eestisse hulga tuuleparke. Mõistetav, et inimesed sahisevaid tiivikuid oma kodu juurde ei taha ja nii otsitakse neile kohta inimasustusest ­eemale. Ühe sobiva kohana on leitud näiteks Pärnumaal Saarde valla mets, kuhu Enefit Green plaanib moodsat tuuleparki. Koht on inimasustusest eemal ja seega justkui kedagi ei sega. Aga metsloomad ja -linnud? Maa Elu uuris spetsialistidelt, mida võiksid loomad ja linnud tunda, kui liikuv ja undav ehitis nende elupaika tuleb?

Veljo Volke. FOTO: FOTO: Erakogu

Veljo Volke

Eesti Ornito- loogiaühingu linnukaitse programmijuht

Metsa ehitatavate tuuleparkide mõju lindudele ja loomadele võib jagada kolmeks.

Esiteks nahkhiirte ja lindude hukkumine. Nahkhiirte kohta on selgelt näidatud, et metsa ehitatud tuulikute tõttu hukkub palju rohkem nahkhiiri kui põllumaale ehitatu korral. Lindudest on kõige suurema kokkupõrkeriskiga röövlinnud, näiteks kotkad, aga ka teised purilendu tegevad suure tiibade siruulatusega liigid (toonekured, sh must-toonekurg). Näiteks ei tohi tuulikuid ehitada lähemale kui kaks kilomeetrit kotkapesast.

Ohustatud linnurühm on ka öösel rändavad värvulised (pöialpoiss, punarind, rästad), kes keskmisest palju sagedamini tuulikute tõttu hukkuvad.

Teiseks elupaikade hävitamine ja muutmine. Iga tuuliku juurde rajatakse teenindusplats, kus suure tõstevõimega kraana saaks manööverdada, lisaks laiad teed, elektriliinid jm. See tähendab hektarite viisi metsa raadamist. Hindan umbkaudselt, et tuulikuplatside ja uute teede kogupindala on vähemalt 1 hektar tuuliku kohta.

Kolmandaks müra ja häirimine. Tuulikute ja teede mõju on keeruline eristada tuulikute müra tekitatud häirimisest. Häirimise ja elupaigamuutuse tõttu hülgavad tundlikumad liigid tuulikute ja teede lähiala. Liigiline koosseis muutub – metsa siseosa eelistavate liikide arvukus langeb, juurde tuleb metsaservi ja põõsastikke eelistavaid liike.

Mati Kose. FOTO: FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Mati Kose

bioloog

Lõpetasin hiljuti kaheaastase tuuleparkide elustiku seire läänerannikul, saan oma kogemusest kinnitada, et tuulikute olemasolu ja müraga kohanevad imetajad üllatavalt hästi. Olen vaadelnud tuulikute lähedal põtrade talvitumispaiku, ilveste jälgi, kitsedest, jänestest, rebastest ja teistest väikeimetajatest rääkimata. Samas rajamise ajal on kindlasti teatav peletav mõju olemas. Lindudega on aga asi keerulisem ja sõltub sellest, kuidas on asukohavalikul nende liikumisteede, olulisemate toitumis-, pesitsuspaikade ja rändeteedega arvestatud ja milliseid kaitseabinõusid rakendatud.

Osa häirimistundlikke liike võib sellise vertikaalse superstruktuuriga ja pöörlevate labadega ehitisi peljata ning oma olulised elu-, toite või puhkepaigad hüljata. Vähem tundlikel liikidel võib probleemiks olla hoopis see, et nad ei taju tuulepargis ohtu ja võivad tuulikulabade või -masti vastu lennates hukkuda.

Tuulikud on läinud märksa suuremaks ja ohustatud liikide seisund üliintensiivse metsanduse, Rail Balticu kavandamise ja muude survetegurite tõttu halvenenud või halvenemas.

Saarde valla eriplaneeringu eelvaliku alaks valitud ristkülikukujulisest pinnast rohkem kui poole moodustavad Siiraku ja Kikepera (selle ala linnustiku inventeerimist alustame käesoleval kevadel) linnukaitsealad. Samuti on selles piirkonnas metsiste, kotkaste, must-toonekure, kanakulli ja teiste tundlike metsaliikide püsielupaigad, seega pole lihtne leida asukohta, mis oleks piisavalt kaugel inimasustusest ja samal ajal ei mõjutaks kaitsealuste ja tundlike liikide elupaiku.

Kui soovitakse eriplaneeringuga olemasolevat planeeringukokkulepet muuta, siis seda ei saa heaks kiita. Enne otsustamist tuleb teha põhjalikud ja sõltumatud keskkonnauuringud, leida leevendus- ja hüvitusmeetmed. Rail Balticu raudteetrassi rajamisel muutuks niigi ebasobivaks üks olulisemaid metsade loodusturismi alasid Eestis.

Eesti Energiale soovitaksin pigem välja arendada veel suuremad ja mitu suurusjärku tähtsamad projektid Kihnu ja Tootsi piirkonnas. Arvestades Häädemeeste valla kõige päikseliseimat ilmastikku meie mandriosas, kutsuksin Edela-Eesti maismaal suure looduskaitselise ja puhkemajandusliku väärtusega piirkonnas loobuma tuuleenergeetikast ja arendada päikeseenergeetikat, mille mõju elustikule, küladele ning turismi- ja puhkepiirkondadele on hulga väiksem.

Tiit Maran. FOTO: FOTO: Erik Tikan

Tiit Maran

zooloog

Suurkiskjatele on oluline nii elupaik kui ka toidubaas. Kui need saavad mõjutatud, siis nad lähevad mujale. Kuhu? Inimetekkelise häire määr kasvab keskkonnas hüppeliselt.

Tasub mõelda, miks meil on praegu ilveste arvukus alla läinud ega taastu. Toidubaas metskitse näol on suurepärane, jaht on piiratud, aga ikkagi arvukus ei tõuse. Punase raamatu hindamise kategooriate järgi on ilves juba ohualdis liik. Tundub tõenäoline, et sigimiseks vajalikke inimhäireteta alasid on napiks jäänud. Kui nüüd lisanduvad veel tuulikud, on häireta alasid veelgi vähem.

Miks peab loodusmaastikku reostama tehnoloogiliste struktuuridega? Parem teha seda seal, kus nagunii maastik rikutud. Tuulikutega ei kaasne ainult tiivikute „sahin”. Lisaks on vaja neid toetavat taristut (kaablikanalid, teed jne). Selleks tuleb teha põhjalikud kaevetööd, mis mõjutavad koosluseid, kuna toovad kaasa pinnase hüdroloogia muutuse.

Lisaks on tuulikute haldamiseks vaja teid, see tähendab inimese liikumiskoridore keskkonnas. Tee mõju ei lõppe teeservaga, vaid ulatub väljapoole, seda nimetatakse servaefektiks. Kui oletada, et ühe kilomeetri tee mõju keskkonnale ulatub 100 meetrit loodusmaastikusse kahele poole teed, siis mõjutatud ala suurus on 200 000 ruutmeetrit. Lisaks tuuliku enda servaefekt.

Tuulikute ehitamine pole n-ö hõbekuul, mis lahendab kriisi ühiskonna ja keskkonna vahel, sest tuulikute ehitamisega kaasneb keskkonnakahju, nii kohalik kui ka globaalne. Praegune korraldus kipub järgima arusaama: munakollane on suurem kui muna ehk majandus on tähtsam kui keskkond.

Priit Luts. FOTO: FOTO: Erakogu

Priit Luts

Eesti Energia pressiesindaja

Inimeste suhtumine tuulikutesse on enamasti pooldav, seda oleme kogenud ka Saarde vallas ja sealses Ristiküla piirkonnas, kus oleme aktiivsemate kodanikega juba kohtumaski käinud. Oleme rääkinud paljude kohalike inimestega, vastanud nende küsimustele ja vähendanud tuulepargi rajamisega seotud hirme.

Tuulepargi mõju keskkonnale, sealhulgas metsloomadele ja lindudele sõltub alati konkreetse tuulepargi asukohast. Üldjuhul tuulepargid metsloomi ja keskkonda ei häiri. Lindude puhul on vaja kaasata eksperte, kes oskavad hinnata tuulepargi võimalikku mõju ja pakkuda välja leevendusmeetmed.

Saarde valda planeeritava tuulepargi asukohas on uuringud ja keskkonnamõjude hindamine alles ees. Tegu on aastaid kestva protsessiga, mille käigus selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel on Saarde valla piirkonda võimalik tuuleparki rajada.

Seotud lood
12.02.2020 14.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto