Ilmajutt: jäide ja kiilasjää

Jäide ja kiilasjää on väga ohtlikud, sest ladestus on sageli äärmiselt libe ja võib soodsatel tingimustel isegi mitu sentimeetrit pakseneda. FOTO: Timo Arbeiter FOTO: Timo Arbeiter

Sooja ja lumeta talve üks sagedasem ebameeldivus on libedus, mis teedel tekib tihti kiilasjää tõttu. Kiilasjääga koos on vahel ka jäidet, eeskätt kui ilm läheb sulale. Tutvustan seekordses ilmajutus, mis on jäide ja kiilasjää ning kuidas see tekib.

Vahel esineb allajahtunud sademeid – pilvedest langevad veetilgad madalama kui 0 °C õhutemperatuuri juures. See tekitabki jäidet ja kiilasjääd. Vast tuntum allajahtunud sademeliik on jäävihm, mida sajab enamasti kihtsajupilvedest. Jäävihm tekib siis, kui pilvede ja maapinna vahel on piisavalt paks soe õhukiht, kus lumi sulab, kuid aluspinna lähedal külm õhukiht, kus tekkinud vihm hakkab uuesti külmuma. Nii tekivad peenikesed ja tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1–3 mm, neid võib sadada segamini koos allajahtunud vihmapiiskadega.

Kui veetilgad külmuvad osaliselt, võib tekkinud jääterade keskele jääda tahkumata vett, mida on peetud koguni ebausu allikaks („Sajab tahket vett soojaga, on oodata nälja-aastat” jne). Kõvale pinnale kukkudes võib terake katki minna ja järele jääda kaks poolikut koorikut. Mõnikord jäätuvad vihmapiisad täielikult – siis sajab jääkuulikesi, mis on samuti jäävihma üks vorm. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga. Tegu on laussademetega (kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest).

Kui sellised osaliselt külmunud või allajahtunud, ent täielikult vedelad veetilgad (jäätuv vihm) langevad mingile pinnale, siis need jäätuvad peaaegu kohe ja nii moodustub jääkiht. Kui see tekib maapinnale, nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. Jääkiht võib tekkida ka siis, kui õhutemperatuur on just tõusnud üle null kraadi, sest maapind või objektid pole veel jõudnud soojeneda. Nii jäide kui ka kiilasjää on väga tüüpilised näiteks ilma sulalemineku ja sooja frondiga seoses. Niisiis, jäidet või kiilasjääd põhjustab udupiisakeste või vihma külmumine allajahtunud (alla 0 °C) olekus maapinnale või esemetele.

Mõnikord öeldakse, et sajab jäidet. Selline suupärane ütlemine pole siiski õige – sadada võib ikka kas allajahtunud ehk jäätuvat vihma või jäävihma, mis mõnikord võib jõuda täielikult jäätuda, tekivad jääkuulikesed.

Jäide ja kiilasjää on väga ohtlikud, sest ladestus on sageli äärmiselt libe ja võib soodsatel tingimustel isegi mitu sentimeetrit pakseneda. Seetõttu võib jäide põhjustada puude murdumist, kommunikatsiooniliinide katkemist jmt. Ilmselt ongi kiilasjää selle talve peamine ebameeldivus ja oht, sest niiskust on palju ja vähegi selgema vaiksema ööga langeb pindade temperatuur miinuspoolele.

Veebruar jätkab kevadisel lainel. Tundub, et eelmine nädal jääb selle talve kõige külmemaks. Uskumatu, et Jõhvis langes 7. veebruaril päikesetõusu ajal õhutemperatuur ootamatult –10,8 °C, öö oli muidu selge ja märksa soojem. See vististi jääbki talve külmarekordiks. Teistes jaamades, sh Jõgeval, jääb –10 °C piir ilmselt ületamatuks, aga elame, näeme. Ebatavaliselt intensiivsed tsüklonid tõid suure sula ka Lapimaale, kus meetripaksune lumi sulas kohinal. Ka Eestit räsivad edaspidi tugevad tuuled, vihmasajud ja ebatavaliselt kõrge õhutemperatuur. Talvelootust pole.

12.02.2020 14.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto