Sisukord
Maa Elu
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (52) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: jäide ja kiilasjää

2 min lugemist
Jäide ja kiilasjää on väga ohtlikud, sest ladestus on sageli äärmiselt libe ja võib soodsatel tingimustel isegi mitu sentimeetrit pakseneda. FOTO: Timo Arbeiter FOTO: Timo Arbeiter

Sooja ja lumeta talve üks sagedasem ebameeldivus on libedus, mis teedel tekib tihti kiilasjää tõttu. Kiilasjääga koos on vahel ka jäidet, eeskätt kui ilm läheb sulale. Tutvustan seekordses ilmajutus, mis on jäide ja kiilasjää ning kuidas see tekib.

Vahel esineb allajahtunud sademeid – pilvedest langevad veetilgad madalama kui 0 °C õhutemperatuuri juures. See tekitabki jäidet ja kiilasjääd. Vast tuntum allajahtunud sademeliik on jäävihm, mida sajab enamasti kihtsajupilvedest. Jäävihm tekib siis, kui pilvede ja maapinna vahel on piisavalt paks soe õhukiht, kus lumi sulab, kuid aluspinna lähedal külm õhukiht, kus tekkinud vihm hakkab uuesti külmuma. Nii tekivad peenikesed ja tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1–3 mm, neid võib sadada segamini koos allajahtunud vihmapiiskadega.

Kui veetilgad külmuvad osaliselt, võib tekkinud jääterade keskele jääda tahkumata vett, mida on peetud koguni ebausu allikaks („Sajab tahket vett soojaga, on oodata nälja-aastat” jne). Kõvale pinnale kukkudes võib terake katki minna ja järele jääda kaks poolikut koorikut. Mõnikord jäätuvad vihmapiisad täielikult – siis sajab jääkuulikesi, mis on samuti jäävihma üks vorm. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga. Tegu on laussademetega (kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest).

Kui sellised osaliselt külmunud või allajahtunud, ent täielikult vedelad veetilgad (jäätuv vihm) langevad mingile pinnale, siis need jäätuvad peaaegu kohe ja nii moodustub jääkiht. Kui see tekib maapinnale, nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. Jääkiht võib tekkida ka siis, kui õhutemperatuur on just tõusnud üle null kraadi, sest maapind või objektid pole veel jõudnud soojeneda. Nii jäide kui ka kiilasjää on väga tüüpilised näiteks ilma sulalemineku ja sooja frondiga seoses. Niisiis, jäidet või kiilasjääd põhjustab udupiisakeste või vihma külmumine allajahtunud (alla 0 °C) olekus maapinnale või esemetele.

Mõnikord öeldakse, et sajab jäidet. Selline suupärane ütlemine pole siiski õige – sadada võib ikka kas allajahtunud ehk jäätuvat vihma või jäävihma, mis mõnikord võib jõuda täielikult jäätuda, tekivad jääkuulikesed.

Jäide ja kiilasjää on väga ohtlikud, sest ladestus on sageli äärmiselt libe ja võib soodsatel tingimustel isegi mitu sentimeetrit pakseneda. Seetõttu võib jäide põhjustada puude murdumist, kommunikatsiooniliinide katkemist jmt. Ilmselt ongi kiilasjää selle talve peamine ebameeldivus ja oht, sest niiskust on palju ja vähegi selgema vaiksema ööga langeb pindade temperatuur miinuspoolele.

Veebruar jätkab kevadisel lainel. Tundub, et eelmine nädal jääb selle talve kõige külmemaks. Uskumatu, et Jõhvis langes 7. veebruaril päikesetõusu ajal õhutemperatuur ootamatult –10,8 °C, öö oli muidu selge ja märksa soojem. See vististi jääbki talve külmarekordiks. Teistes jaamades, sh Jõgeval, jääb –10 °C piir ilmselt ületamatuks, aga elame, näeme. Ebatavaliselt intensiivsed tsüklonid tõid suure sula ka Lapimaale, kus meetripaksune lumi sulas kohinal. Ka Eestit räsivad edaspidi tugevad tuuled, vihmasajud ja ebatavaliselt kõrge õhutemperatuur. Talvelootust pole.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto