Sisukord
Maa Elu
Postimees
13.02.2020
Eesti Venemaa kuhjas Balti riikide piirile moodsat relvastust (35) Politsei eest põgenenud teismeline tegi avarii Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) «Proviisorid otsustavad ise, kellelt nad ravimeid ostavad» (6) Õiguskomisjon viivitab otsusega (24) Majandus Algab aeg, kus kõik punuvad maksuametisse CO2 nõuded löövad autoturu hinnad uppi (15) Välismaa Erdoğani uued ähvardused seavad Türgi Moskvaga kokkupõrke kursile Norra naftafirma paneb puurlaeva valvama robotkoera Salvini läheb migrantide merele jätmise eest kohtu alla (14) Ungari kiusu pehmendab sel korral Kanada korraldatud hommikusöök (4) Arvamus Juhtkiri: panda, tunnel ja 5G Tõnis Oja: soovitus valitsusele (20) Kristiina Raud: kool peegeldab ühiskonda – LGBT+ uuring (24) Indrek Liiva: kliimaneutraalne tuumajaam (3) Kaia Beilmann: mahendatud ja mahendamata uhkus (1) Andreas Kaju: ela vabana või sure (6) Meie Eesti Haigekassa juht: raha võiks alati rohkem olla Kadri Tammepuu: tervis päästab rahakoti Nimi maksab: haigekassa või tervisekassa (10) Kultuur Peeter Raudsepp teatri võimalikkusest Rakveres Sport Alla(kahe)meetrimehed vallutavad korvpalliplatsi PM Rootsis | Talveralli ilma lumeta. Kellele seda vaja? Kriisk ja Tõniste ei toeta Sõõrumaa ettepanekut Tallinn Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) Maa Elu Peipsi sibula varu talveks läbi, aga kasvatajaid juurde ei tule (1) Nädala mõte: mure kohaliku toiduga Mida arvavad loomad ja linnud tuulikutest? (2) Ootamatult lehmapidajaks hakanud mees saab teenetemärgi Soe ilm ei lase põllule lupjama (1) Nõutumad väetised on otsas Ilmajutt: jäide ja kiilasjää Mänd on aidanud inimestel ellu jääda Seemnemood 2020 – moes on puhtad värvid Kuue aastaga ostis riik eraomanikelt välja 215 kaitsealust kinnistut Jäävaba talv on kalale puhkus, kalurile nuhtlus Tartu Tartus käib päikeseauto ehitamine (2) Tanel Tein: Urmas Klaasi viimane soolo (2) Korraldaja lubab Eesti Laulul mullusest kõvemat vaatemängu Pikale veninud Moxit tõi Monica Rannale rohkem raha (1) Elva vaksali noobel restoran sulges uksed (1) Jõulukingitus jõudis pärale enne sõbrapäeva Tartu naised pääsesid Balti liigas play-off’i Kunst käsikäes füüsikaga tegid Vesuuvi kuuldavaks Hando Runnel pani nimekad inimesed laulu sisse (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: jäide ja kiilasjää

2 min lugemist
Jäide ja kiilasjää on väga ohtlikud, sest ladestus on sageli äärmiselt libe ja võib soodsatel tingimustel isegi mitu sentimeetrit pakseneda. FOTO: Timo Arbeiter FOTO: Timo Arbeiter

Sooja ja lumeta talve üks sagedasem ebameeldivus on libedus, mis teedel tekib tihti kiilasjää tõttu. Kiilasjääga koos on vahel ka jäidet, eeskätt kui ilm läheb sulale. Tutvustan seekordses ilmajutus, mis on jäide ja kiilasjää ning kuidas see tekib.

Vahel esineb allajahtunud sademeid – pilvedest langevad veetilgad madalama kui 0 °C õhutemperatuuri juures. See tekitabki jäidet ja kiilasjääd. Vast tuntum allajahtunud sademeliik on jäävihm, mida sajab enamasti kihtsajupilvedest. Jäävihm tekib siis, kui pilvede ja maapinna vahel on piisavalt paks soe õhukiht, kus lumi sulab, kuid aluspinna lähedal külm õhukiht, kus tekkinud vihm hakkab uuesti külmuma. Nii tekivad peenikesed ja tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1–3 mm, neid võib sadada segamini koos allajahtunud vihmapiiskadega.

Kui veetilgad külmuvad osaliselt, võib tekkinud jääterade keskele jääda tahkumata vett, mida on peetud koguni ebausu allikaks („Sajab tahket vett soojaga, on oodata nälja-aastat” jne). Kõvale pinnale kukkudes võib terake katki minna ja järele jääda kaks poolikut koorikut. Mõnikord jäätuvad vihmapiisad täielikult – siis sajab jääkuulikesi, mis on samuti jäävihma üks vorm. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga. Tegu on laussademetega (kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest).

Kui sellised osaliselt külmunud või allajahtunud, ent täielikult vedelad veetilgad (jäätuv vihm) langevad mingile pinnale, siis need jäätuvad peaaegu kohe ja nii moodustub jääkiht. Kui see tekib maapinnale, nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. Jääkiht võib tekkida ka siis, kui õhutemperatuur on just tõusnud üle null kraadi, sest maapind või objektid pole veel jõudnud soojeneda. Nii jäide kui ka kiilasjää on väga tüüpilised näiteks ilma sulalemineku ja sooja frondiga seoses. Niisiis, jäidet või kiilasjääd põhjustab udupiisakeste või vihma külmumine allajahtunud (alla 0 °C) olekus maapinnale või esemetele.

Mõnikord öeldakse, et sajab jäidet. Selline suupärane ütlemine pole siiski õige – sadada võib ikka kas allajahtunud ehk jäätuvat vihma või jäävihma, mis mõnikord võib jõuda täielikult jäätuda, tekivad jääkuulikesed.

Jäide ja kiilasjää on väga ohtlikud, sest ladestus on sageli äärmiselt libe ja võib soodsatel tingimustel isegi mitu sentimeetrit pakseneda. Seetõttu võib jäide põhjustada puude murdumist, kommunikatsiooniliinide katkemist jmt. Ilmselt ongi kiilasjää selle talve peamine ebameeldivus ja oht, sest niiskust on palju ja vähegi selgema vaiksema ööga langeb pindade temperatuur miinuspoolele.

Veebruar jätkab kevadisel lainel. Tundub, et eelmine nädal jääb selle talve kõige külmemaks. Uskumatu, et Jõhvis langes 7. veebruaril päikesetõusu ajal õhutemperatuur ootamatult –10,8 °C, öö oli muidu selge ja märksa soojem. See vististi jääbki talve külmarekordiks. Teistes jaamades, sh Jõgeval, jääb –10 °C piir ilmselt ületamatuks, aga elame, näeme. Ebatavaliselt intensiivsed tsüklonid tõid suure sula ka Lapimaale, kus meetripaksune lumi sulas kohinal. Ka Eestit räsivad edaspidi tugevad tuuled, vihmasajud ja ebatavaliselt kõrge õhutemperatuur. Talvelootust pole.

Seotud lood
12.02.2020 14.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto