Sisukord
Maa Elu
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (51) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mänd on aidanud inimestel ellu jääda

3 min lugemist
Männi perekond on okaspuude seas üks liigirikkamaid: tuntakse rohkem kui sadat männiliiki, aga Eestis kasvab looduslikult vaid üks – harilik mänd. FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Puul, mille lõhn toob meelde suve, on mitu nime: pedajas, pettai, hong (ka ong). Eesti metsadest 31,3% on männimetsa ja see teeb temast meie kõige levinuma metsapuu.

Männil on enamasti sirge sihvakas tüvi, mille ladvas haljendab võratutt. Eesti ning teadaolevalt kogu Balti- ja Põhjamaade kõrgeimad männid kasvavad Põlvamaal Ootsipalus (viimased mõõtmised andsid tulemuseks 46,6 meetrit).

Männi perekond on okaspuude seas üks liigirikkamaid: tuntakse rohkem kui sadat männiliiki, aga Eestis kasvab looduslikult vaid üks – harilik mänd.

Vanarahvas on uskunud, et sel puul on kõvasti maagilisi omadusi. Kes kogus jaanipäeval männiokkaid ja -käbisid, see teadis, et kurjad vaimud teda kimbutama ei tule ning ka pahad inimesed ja ebameeldivad olukorrad hoiavad temast eemale. Naine, kes jaanipäeval selle töö ette võttis, saanud märksa viljakamaks. Männiokkaid põletades arvati, et see rituaal tühistab nõiduse või saadab selle nõidujale tagasi.

Männipuud on peetud tõeliseks energiapommiks ja arvatud on, et inimene saab temalt kergesti jõudu ammutada, olgu lihtsalt puu vastu toetudes või siis männikoorest valmistatud jooki juues. Sobivaim aeg männist energiat koguda olevat pärast keskpäeva, kui päike on puu tüve soojendanud. On arvatud koguni, et männi energia on nii võimas, et südamehaiged ei peaks männimetsas liiga tihti jalutama.

Ristipuud kalmistu lähistel

Vanasti oli levinud komme lõigata matuste ajal männi tüvesse riste, sest arvati, et kui surnu seda näeb, muudab ta plaani koju tagasi pöörduda ja jääb sinna, kus on surnute paik. Tähelepanelik silm seletab senimaani Kagu-Eesti maanteede ääres puid, mis kannavad tüvel ristimärke, mõnel vanal puul võib neid kokku lugeda sadakond. Neid nimetatakse ristipuudeks. Küla ristipuuks valiti mõni vana mänd külast surnuaiale viiva tee esimesel ristil.

Pole liialdus nimetada mändi elupäästjaks, sest ikaldusaegadel on Põhjala rahvad teinud leiba männimähast: kogunud noortelt mändidelt mähka (koorealust kudet), kuivatanud seda, puhastanud vaigust ja tampinud siis jahuks. Sellest valmistatud leib päästis paljusid näljahädast.

Harilik mänd kasvab nii kaugel põhjas kui ka subtroopikas, nii pika polaarpäeva kui ka lõuna lühikese päeva tingimustes, talub vähest mulla- ja õhuniiskust ning jääb ellu ka väga vaesel mullal. Eestis kohtame mändi nii rabas kui ka liivaluidetel ja koguni peaaegu paljastel kividel. Koha suhtes leplik mänd nõuab siiski midagi – valgust. Sestap on võra hõre ja püüab palju päikest. Valgust jagub ka puude alla ja see teeb männikus olemise rõõmsaks.

Käbid valmivad teise aasta sügiseks: isaskäbid on munakujulised, emaskäbid ovaalsed. Õitsele lööb mänd mais-juunis ja õietolmu jagab ta ohtrasti. Sel ajal on mändide ümbrus kollaka kirme all. Harilik mänd võib elada 300–400, vahel isegi 600 aastat.

Ihuhädade ravim

Männi pehmest puidust saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti ning vineeri. Sellest tehakse raudteeliipreid ja telefoniposte, uksi ja aknaid.

Mänd jagab ka tervist. Tema tõrva on peetud kõigi ihuhädade ravimiks. Tõrva-rasva seguga tohterdati nahahädasid (haudumise, külmakahjustuse, põletiku, mädaste haavandite, sügeliste korral) ja seda määriti valutavatele liigestele. Leiliveele lisati saunas tõrva, siis oli kergem hingata ja kadusid hingamisteede haigused. Ka valutavale hambale tilgutati männitõrva.

Männiokastes on tublisti C-vitamiini ja Leningradi blokaadi ajal olevat just need inimesi skorbuudist päästnud. Kui okkad ja kasvud (pungad) kuivatada, saab neid kasutada vesitõmmisena reumaatiliste haiguste ja köha raviks.

Männi kasve peetakse antiseptikuks, need soodustavad uriinieritust ja olevat ka tõhus rahusti.

Männivaigust toodetakse tärpentiniõli: vaiku destilleeritakse veeauruga või eraldatakse vaik puidust seda kuumutades.

Hiina meditsiini seisukoht on, et männi okkad rahustavad meelt, täidavad tühjust ja eemaldavad kopsust lima.

Kommentaar

Kadri-Aija Viik. FOTO: Erakogu

Kadri-Aija Viik

Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud MTÜ juhatuse esimees

Mänd on küll levinud puuliik, aga erametsades leidub männi enamusega puistuid ligi 10% vähem kui riigimetsas. Põhjuseks see, et erametsad on tihti vanad põllud või karjamaad, kus esmalt hakkasid kasvama lehtpuud.

Harilik mänd levib kiduramatel kasvukohtadel, nagu nõmme-, raba- ja siirdesoometsad. Viljakamatel kasvukohtadel lisandub männikusse kaaspuuliike.

Valgusnõudliku puuna on tema kõrguskasv intensiivne. Seepärast on pikkade mändide metsad looduses liikujate lemmikpaigad: liikumine on lihtne ja nähtavus hea.

Mänd uueneb hästi seemnetega: seemned levivad ida ja kirde suunas kuni 30 meetrit. Istutatud noored männitaimed on kitsede ja põtrade lemmikud. Noored võrsed on head söögiks ja latvade murdmine ja keskealiste männitüvede koorimine on tavapärane.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto