Sisukord
Arvamus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (56) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnis Oja: soovitus valitsusele

2 min lugemist
Tõnis Oja FOTO: Liis Treimann

Ma ei ole jurist ega oska öelda, kas nn pensionireformi seadus on vastavuses põhiseadusega või mitte. Aga kuulates ja lugedes juristide ja teiste spetsialistide esitatud poolt- ja vastuargumente ning president Kersti Kaljulaidi toodud mittevastavusi või riiveid, on tekkinud mulje, et kui parafraseerida põhjanaabrite spordiklassikut, on šansid fifty-sixty.

Tundub, et kui seadus jõuab riigikohtusse, siis tuleb ka kohtulahend, ükskõik milline see ka ei oleks, analoogiline Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepinguga 2012. aastal. Selle tunnistas riigikohus küll põhiseaduslikuks, kuid tegi seda napi häälteenamusega ning eriarvamuse kirjutas tervelt viis kohtunikku.

Kui valitsuskoalitsioon soovib tõesti pensionireformi läbi viia, võiksid nad teha seadusesse ühe olulise muudatuse, mis jätaks hundid söönuks ja lambad terveks või nagu tänapäeval öeldakse, et võidavad kõik (win-win). Teise samba pensionifondist võiks raha välja võtta ainult ise investeerimiseks, see tähendab kandmiseks pensioni investeerimiskontole, aga mitte tarbimiseks.

Sellisel juhul jääks ära presidendi viidatud vastuolu, kus osale inimestest antakse võimalus riigi makstud neljaprotsendiline sotsiaalmaksu osa tagasiulatuvalt välja võtta ja vabalt kasutada.

Teise samba pensionifondist võiks raha välja võtta ainult kandmiseks pensioni investeerimiskontole, mitte tarbimiseks.

Kui lubada teise samba pensionifondidest raha pensioni investeerimiskontole kanda, nagu seisab presidendi poolt tagasilükatud seaduses, aga mitte raha kulutamiseke välja võtta, siis pensionisüsteemist tervikuna raha väljaviimist ei toimu. Raha jääb süsteemi edasi.

Sellega tuleks seadusandja vastu nendele pensionifondide tootlustega rahulolematutele, kes arvavad, et suudavad ise tulusamalt investeerida. Tõsi, võib arvata, et suuremale osale inimestest, kes soovivad oma tulevast pensionivara ise investeerida, saabub ilmselt mõne aasta pärast tõehetk, kus on selgunud, et nende investeeringute tootlus (eeldusel, et nad oskavad tootlust arvutada) jääb pensionifondide tootlustele alla. Neil on aga võimalus pensionifondiga taasliituda.

Lihtsalt raha väljavõtmise lubamisest loobumine võtab maha ka nende inimeste riskid, kelle vanus on pensioniea lähedal ja kes otsustavad enne selle saabumist raha välja võtta. Presidendi poolt tagasi lükatud seaduse järgi peaksid nad maksma 20 protsenti tulumaksu, aga lisaks jääb pensioni esimene sammas neile ikkagi teise sambasse makstud nelja protsendi võrra väiksemaks. Ühesõnaga, nemad saavad topeltkahju.

Valitsuskoalitsioonil on võimalus näidata, kas nende huvi on tõepoolest, et «raha oleks vaba» või on reformi tegelik põhjus kihutada vähemalt osa inimesi kulutama ja oma tarbimislaene tagasi maksma.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto