Sisukord
Arvamus
Tänane leht
13.02.2020
Eesti Venemaa kuhjas Balti riikide piirile moodsat relvastust (35) Politsei eest põgenenud teismeline tegi avarii Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) «Proviisorid otsustavad ise, kellelt nad ravimeid ostavad» (6) Õiguskomisjon viivitab otsusega (24) Majandus Algab aeg, kus kõik punuvad maksuametisse CO2 nõuded löövad autoturu hinnad uppi (15) Välismaa Erdoğani uued ähvardused seavad Türgi Moskvaga kokkupõrke kursile Norra naftafirma paneb puurlaeva valvama robotkoera Salvini läheb migrantide merele jätmise eest kohtu alla (14) Ungari kiusu pehmendab sel korral Kanada korraldatud hommikusöök (4) Arvamus Juhtkiri: panda, tunnel ja 5G Tõnis Oja: soovitus valitsusele (20) Kristiina Raud: kool peegeldab ühiskonda – LGBT+ uuring (24) Indrek Liiva: kliimaneutraalne tuumajaam (3) Kaia Beilmann: mahendatud ja mahendamata uhkus (1) Andreas Kaju: ela vabana või sure (6) Meie Eesti Haigekassa juht: raha võiks alati rohkem olla Kadri Tammepuu: tervis päästab rahakoti Nimi maksab: haigekassa või tervisekassa (10) Kultuur Peeter Raudsepp teatri võimalikkusest Rakveres Sport Alla(kahe)meetrimehed vallutavad korvpalliplatsi PM Rootsis | Talveralli ilma lumeta. Kellele seda vaja? Kriisk ja Tõniste ei toeta Sõõrumaa ettepanekut Tallinn Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) Maa Elu Peipsi sibula varu talveks läbi, aga kasvatajaid juurde ei tule (1) Nädala mõte: mure kohaliku toiduga Mida arvavad loomad ja linnud tuulikutest? (2) Ootamatult lehmapidajaks hakanud mees saab teenetemärgi Soe ilm ei lase põllule lupjama (1) Nõutumad väetised on otsas Ilmajutt: jäide ja kiilasjää Mänd on aidanud inimestel ellu jääda Seemnemood 2020 – moes on puhtad värvid Kuue aastaga ostis riik eraomanikelt välja 215 kaitsealust kinnistut Jäävaba talv on kalale puhkus, kalurile nuhtlus Tartu Tartus käib päikeseauto ehitamine (2) Tanel Tein: Urmas Klaasi viimane soolo (2) Korraldaja lubab Eesti Laulul mullusest kõvemat vaatemängu Pikale veninud Moxit tõi Monica Rannale rohkem raha (1) Elva vaksali noobel restoran sulges uksed (1) Jõulukingitus jõudis pärale enne sõbrapäeva Tartu naised pääsesid Balti liigas play-off’i Kunst käsikäes füüsikaga tegid Vesuuvi kuuldavaks Hando Runnel pani nimekad inimesed laulu sisse (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnis Oja: soovitus valitsusele

2 min lugemist
Tõnis Oja FOTO: Liis Treimann

Ma ei ole jurist ega oska öelda, kas nn pensionireformi seadus on vastavuses põhiseadusega või mitte. Aga kuulates ja lugedes juristide ja teiste spetsialistide esitatud poolt- ja vastuargumente ning president Kersti Kaljulaidi toodud mittevastavusi või riiveid, on tekkinud mulje, et kui parafraseerida põhjanaabrite spordiklassikut, on šansid fifty-sixty.

Tundub, et kui seadus jõuab riigikohtusse, siis tuleb ka kohtulahend, ükskõik milline see ka ei oleks, analoogiline Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepinguga 2012. aastal. Selle tunnistas riigikohus küll põhiseaduslikuks, kuid tegi seda napi häälteenamusega ning eriarvamuse kirjutas tervelt viis kohtunikku.

Kui valitsuskoalitsioon soovib tõesti pensionireformi läbi viia, võiksid nad teha seadusesse ühe olulise muudatuse, mis jätaks hundid söönuks ja lambad terveks või nagu tänapäeval öeldakse, et võidavad kõik (win-win). Teise samba pensionifondist võiks raha välja võtta ainult ise investeerimiseks, see tähendab kandmiseks pensioni investeerimiskontole, aga mitte tarbimiseks.

Sellisel juhul jääks ära presidendi viidatud vastuolu, kus osale inimestest antakse võimalus riigi makstud neljaprotsendiline sotsiaalmaksu osa tagasiulatuvalt välja võtta ja vabalt kasutada.

Teise samba pensionifondist võiks raha välja võtta ainult kandmiseks pensioni investeerimiskontole, mitte tarbimiseks.

20

Kui lubada teise samba pensionifondidest raha pensioni investeerimiskontole kanda, nagu seisab presidendi poolt tagasilükatud seaduses, aga mitte raha kulutamiseke välja võtta, siis pensionisüsteemist tervikuna raha väljaviimist ei toimu. Raha jääb süsteemi edasi.

Sellega tuleks seadusandja vastu nendele pensionifondide tootlustega rahulolematutele, kes arvavad, et suudavad ise tulusamalt investeerida. Tõsi, võib arvata, et suuremale osale inimestest, kes soovivad oma tulevast pensionivara ise investeerida, saabub ilmselt mõne aasta pärast tõehetk, kus on selgunud, et nende investeeringute tootlus (eeldusel, et nad oskavad tootlust arvutada) jääb pensionifondide tootlustele alla. Neil on aga võimalus pensionifondiga taasliituda.

Lihtsalt raha väljavõtmise lubamisest loobumine võtab maha ka nende inimeste riskid, kelle vanus on pensioniea lähedal ja kes otsustavad enne selle saabumist raha välja võtta. Presidendi poolt tagasi lükatud seaduse järgi peaksid nad maksma 20 protsenti tulumaksu, aga lisaks jääb pensioni esimene sammas neile ikkagi teise sambasse makstud nelja protsendi võrra väiksemaks. Ühesõnaga, nemad saavad topeltkahju.

Valitsuskoalitsioonil on võimalus näidata, kas nende huvi on tõepoolest, et «raha oleks vaba» või on reformi tegelik põhjus kihutada vähemalt osa inimesi kulutama ja oma tarbimislaene tagasi maksma.

Seotud lood
12.02.2020 14.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto