Juhtkiri: panda, tunnel ja 5G

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

Milline võiks avalikkusele olla esimene selge märk Hiina suurenenud majanduslikust huvist meie piirkonnas? Ilmselt see, kui Hiina pakub Tallinna, Riia või Vilniuse loomaaiale bambuskarusid. Nii et kui Tallinna loomaaeda peaksid saabuma kaks bambusevõrseid pugivat pandat, võiks eeldada, et õige pea lüüakse masinatele hääled sisse ning Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ehitus hakkab pihta.

See väide kuulub mõistagi lõõbi valda. Aga mitte täielikult. Hiina on ajanud niinimetatud pandapoliitikat aastakümneid. Armsad pandad on üks osa Hiina pehmest jõust. Pehme küll, kuid pandade saajale sugugi mitte odav lõbu. Pirtsakate tegelaste toitmine on kallis ning lisaks tuleb nende eest ka renti maksta. See-eest käivad bambuskarudega aga kaasas ka kaubanduslepingud, mis on pandadest priskemad.

Kolmapäeval avalikustas välisluureamet oma viienda aastaraamatu. Nagu ka varasematel aastatel, on lõviosa ülevaatest pühendatud meie idanaabrile. Tähelepanuväärseks saab pidada aga seda, kuidas pealkirja «Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas» kandvates välisluureameti aastaraamatutes on aasta-aastalt kasvanud Hiinale pühendatud osa.

Näiteks 2018. aastal ilmunud ülevaates oli peale Venemaa juttu küberohtudest (kusjuures ka see peatükk keskendus Venemaalt lähtuvatele küberohtudele), terrorismist Euroopas ning Põhja-Korea relvaprogrammi arendamisest. Mullu oli aastaraamatus Hiina kasvavale mõjule pühendatud juba eraldi peatükk. Tõsi küll, pikkust oli sellel kõigest kaks lehekülge.

Tänavuses aastaraamatus pühendas välisluureamet ainuüksi Hiinale juba kümme lehekülge ja seda teiste teemade arvelt. Täpsemalt kõigi teiste võimalike teemade arvelt. Rõhuasetuste muutus on selgelt näha. «Maailm ei ole aastakümneid näinud välispoliitiliselt nii aktiivset Hiinat kui praegu,» tuuakse aastaraamatus selle põhjuseks.

Ühe riigi välispoliitiline aktiivsus ei ole põhimõtteliselt asi, mida teised riigid võiksid ohuks pidada. Riigi puhul on ju loomulik, et selle välisteenistus on aktiivne. Hiina puhul on asjad mõnevõrra teistsugused.

«Hiina juhtkond tahab kehtestada endale meelepärast maailmakorda. Hiina välisinvesteeringute võimalik kasutamine poliitilistel eesmärkidel ja ka võimaliku tehnoloogiasõltuvuse tekitamine on ohud, millega tuleb Eesti julgeoleku tagamisel järjest rohkem arvestada,» kirjutab aastaraamatu eessõnas ameti peadirektor Mikk Marran.

Välisluureamet toob aastaraamatus esile Eesti ja Soome pealinna vahelise tunneli projekti ning teiseks andmeside ja tehnoloogia valdkonna ohud.

Eelmise sajandi lõpus kirjutas Hando Runnel luuletuse, mille üht salmi teab peast ilmselt iga eestlane. Arvestades Hiina mõju pidevat kasvu, tuleks aastal 2020 see luuletus ümber kirjutada. «Ei saa me läbi Hiinata/ja Shanghai meil meelest ei lähe/Nii nagu käterätita/me kunagi sauna ei lähe./Me kasvame kokku Sichuaniga/ja Peking on eriti kallis:/Nemad aitavad meid ju netiga/ja annavad abi metallis.»

12.02.2020 14.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto