Sisukord
Meie Eesti
Postimees
13.02.2020
Eesti Venemaa kuhjas Balti riikide piirile moodsat relvastust (35) Politsei eest põgenenud teismeline tegi avarii Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) «Proviisorid otsustavad ise, kellelt nad ravimeid ostavad» (6) Õiguskomisjon viivitab otsusega (24) Majandus Algab aeg, kus kõik punuvad maksuametisse CO2 nõuded löövad autoturu hinnad uppi (15) Välismaa Erdoğani uued ähvardused seavad Türgi Moskvaga kokkupõrke kursile Norra naftafirma paneb puurlaeva valvama robotkoera Salvini läheb migrantide merele jätmise eest kohtu alla (14) Ungari kiusu pehmendab sel korral Kanada korraldatud hommikusöök (4) Arvamus Juhtkiri: panda, tunnel ja 5G Tõnis Oja: soovitus valitsusele (20) Kristiina Raud: kool peegeldab ühiskonda – LGBT+ uuring (24) Indrek Liiva: kliimaneutraalne tuumajaam (3) Kaia Beilmann: mahendatud ja mahendamata uhkus (1) Andreas Kaju: ela vabana või sure (6) Meie Eesti Haigekassa juht: raha võiks alati rohkem olla Kadri Tammepuu: tervis päästab rahakoti Nimi maksab: haigekassa või tervisekassa (10) Kultuur Peeter Raudsepp teatri võimalikkusest Rakveres Sport Alla(kahe)meetrimehed vallutavad korvpalliplatsi PM Rootsis | Talveralli ilma lumeta. Kellele seda vaja? Kriisk ja Tõniste ei toeta Sõõrumaa ettepanekut Tallinn Sõõrumaa teeb Patareist teise Rotermanni (2) Maa Elu Peipsi sibula varu talveks läbi, aga kasvatajaid juurde ei tule (1) Nädala mõte: mure kohaliku toiduga Mida arvavad loomad ja linnud tuulikutest? (2) Ootamatult lehmapidajaks hakanud mees saab teenetemärgi Soe ilm ei lase põllule lupjama (1) Nõutumad väetised on otsas Ilmajutt: jäide ja kiilasjää Mänd on aidanud inimestel ellu jääda Seemnemood 2020 – moes on puhtad värvid Kuue aastaga ostis riik eraomanikelt välja 215 kaitsealust kinnistut Jäävaba talv on kalale puhkus, kalurile nuhtlus Tartu Tartus käib päikeseauto ehitamine (2) Tanel Tein: Urmas Klaasi viimane soolo (2) Korraldaja lubab Eesti Laulul mullusest kõvemat vaatemängu Pikale veninud Moxit tõi Monica Rannale rohkem raha (1) Elva vaksali noobel restoran sulges uksed (1) Jõulukingitus jõudis pärale enne sõbrapäeva Tartu naised pääsesid Balti liigas play-off’i Kunst käsikäes füüsikaga tegid Vesuuvi kuuldavaks Hando Runnel pani nimekad inimesed laulu sisse (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Haigekassa juht: raha võiks alati rohkem olla

7 min lugemist
Haigekassa juht Rain Laane. FOTO: Eero Vabamägi

Ravijärjekorrad pikenevad, vaatamata sellele, et haigekassa sai mullu raha juurde. Võrreldes teiste riikidega pole meie järjekorrad pikemad, lihtsalt Eesti inimese tunnetus on teine, rääkis haigekassa juht Rain Laane intervjuus Kadri Tammepuule. Tema sõnul ei saa seda probleemi kiirelt raha lisamisega lahendada.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Haigekassa juhi Rain Laane päev algab, kui koer tahab hommikul õue minna, mõnikord juhtub see juba kell viis. Laane kasutab viiekilomeetriseid ringe neljajalgse lemmikuga jalutamiseks ära, et samal ajal ise mõlgutada mõtteid, milleks töö ajal aega ei jagu.

Töö on pingeline, kuidas tervis vastu peab?

Tervise üle ma ei kurda ja eesmärgi täitsin ka – olin pärast jõule kehamassiindeksi järgi normaalkaalus. Tervisekassa mõte on kogu meeskonnale hästi mõjunud.

Nii et haigekassa tervisekassaks ümbernimetamine läheb sel aastal töösse?

Jah, minu arvates on nimel suur jõud – millest mõtled, seda sa ka teed.

Kui palju nimevahetusele kulub, viimati oli juttu 200 000 eurost?

Räägime praegu umbes viis korda väiksemast summast. Vana nimega pastakad kasutame ikka enne ära, kui uued tellime. Sotsiaalmeedias me tervisekassa nime all juba toimetame. Ühelt poolt räägime tervisest, aga ei jäta hätta ka neid, kellel on vaja tervist parandada.

Ravi rahastamise kohustus tuleb seadusest.

Tervishoius pole rahaga priisata, aga inimene saab palju ise mõjutada, milline on tema tervis. Tõsi, erijuhtumid, nagu sporditraumad või geneetilised haigused, ei allu inimese kontrollile, aga igaühe kätes on, mida ja kui palju tarbime, liigume ja magame, kui palju suhtleme sõbralike inimestega. Lõpuks on see mõtteviisi muutus, mida suure raha eest ei osta.

Milline roll on haigekassal inimeste mõtete muutmisel?

Paraku näen päris tihti, et tervishoid on poliitika ja meditsiin on äri, aga kusagil ei kasutata sõna «inimene». Siiski olen optimistlik, et suudame inimkeskset tervishoidu luua.

Mis on inimkesksus?

Oleme majas kõvasti tööd teinud selge eesti keelega, võtsime luubi alla kirjad, mida välja saadame, ja vaatasime tekste värske pilguga, kui arusaadavad need on – mille otsustamisest käib jutt, kas vastus on positiivne või negatiivne ja miks sellisele seisukohale jõuti. Kirjas peavad olema ka paragrahvid ja kuidas otsust vaidlustada, aga need jätsime kõige lõppu. Teine asi, mis inimest huvitab, on see, et ta pääseks arsti juurde ja saaks ravi. Eesti keeles on siingi nüansid, «arstiabi» riivab õdesid, hooldajaid ja neid, kes teevad süüa, justkui nende töö ei maksaks midagi.

12.02.2020 14.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto