R, 9.12.2022

Andres Sepp: meie ühise metsa raiumisest

Andres Sepp
, Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) peametsaülem
Andres Sepp: meie ühise metsa raiumisest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kogukonnaga läbi räägitud raieala Kooraste Kõverjarve ääres
Kogukonnaga läbi räägitud raieala Kooraste Kõverjarve ääres Foto: Andres Sepp
  • RMK on hakanud korrastama kõrgendatud avaliku huviga metsaalade piiritlemist
  • Suure avaliku huviga metsade piire saab muuta ka kaasamiskoosolekute käigus
  • Kodulähedase riigimetsa staatuse kohta tuleks küsida kohalikult metsaülemalt

Kohaliku kogukonna kaasamisest raieplaanidesse kirjutab RMK peametsaülem Andres Sepp.

Kohati vihaseks, isiklikuks ja inetuks kiskuva metsadebati mõjul on inimestes tekitatud hirm sõnade «lageraie» ja «harvester» ees. Need sõnad on läinud omamoodi halvaks. Kuid süüdi ei ole sõna, tähtis on keskenduda tulemusele – milline raietegevus on antud metsale kõige sobilikum. Ja sobilikum selles mõttes, et oleks tagatud samaväärse metsa väljakasvatamine ka meist järeltulevatele põlvedele.

Teine suur hirm on, et mets saab otsa ja midagi enam asemele ei kasva, millest kasvab välja inimlikult igati mõistetav soov raie üldse ära jätta. Aga kui ühe kandi inimesed keelavad sealsete metsade uuendamise ja kõige kiiremini taastuva loodusvara, puidu, kasutamise üldse, peaks sellega nõus olema kõik – ka Tallinna, Värska või Narva inimesed. Samuti vastupidi. Ei ole ju õige, et ühes kohas on meie ühise vara kasutamine meie kõigi hüveks lubatud ja teises kohas ei ole.

Selleks, et hirme ja raiete ära keelamise soove vähendada, oleme praegu RMKs korrastamas kõrgendatud avaliku huviga metsaalade piiritlemist, et need mõne üksiku metsatuka asemel keskenduksid terviklikule metsaalale, mida kohalikud kogukonnad peavad enda jaoks armsaks. Koostame neile aladele metsade majandamise kavad, mille jaoks arvutame välja optimaalse uuendamist vajavate metsaosade pindala, planeerime seal vajalikud tööd ja koostame ka prognoosi, mis kirjeldab, kui palju ja mis vanuses metsa seal kümne aasta pärast on. Kui alad on läbi töötatud ja kavad koos, tutvustame neid kogukonnale. Meie kõigi ühine soov ju on, et puitu ja muid väärtusi tootvaid ja hoidvaid metsi jätkuks meil igavesti.

Kaasamise hea tava seisneb otsuste kujundamisel huvirühmade ja avalikkuse informeerimises ja nendega konsulteerimises. RMK igapäevases praktikas tähendab see seda, et me otsime üles selle kandi inimesed, kelle lähedale raietegevus on plaanitud, anname neile sellest teada ning arutame võimalusi, kuidas raietegevust läbi viia võimalikult parimal ja kogukonda vähem häirival moel. Tunnistan siinkohal ausalt, kaasamine ei tähenda raietegevuse ärajätmist kohe, kui keegi selleks kuskil arvamust avaldab. Pigem arutatakse ühe raieviisi asendamise võimalusi teisega, raiealade maastikusse paigutamise erinevaid võimalusi, kasvama jäetavate puude või puude gruppide paigutust raiealal jne.

RMK metsaülemad on korraldanud erinevates kohtades üle Eesti 106 raieid tutvustavat koosolekut. Suurem osa koosolekutest on möödunud igati konstruktiivselt. RMK töötajatel on ääretult hea meel, et inimesed üle Eesti on tulnud kohale, käinud metsas ning arutanud koos meiega erinevaid metsa uuendamise võimalusi. Üksteist on ära kuulatud ja võetud kõigi soove võimaluste piires arvesse.

Riigimets on meie kõigi ühine mets ja meil kõigil on õigus arvamust avaldada seal kasvava metsa majandamise otstarbekuse üle.

Tuleb ette ka juhtumeid, kui teade eesolevatest raietest on kõigile niivõrd arusaadav või isegi oodatud (jah, ka seda on), et tavapärast arutelu ei tekigi või ei tule inimesi koosolekule kohale. Tunnistan, et tegelikult ootame neile kohtumistele ikka võimalikult palju inimesi, et kasutada võimalust rääkida meie kõigi ühise metsa käekäigust.

Kogukondadega on arutatud neil koosolekutel 750 raie üle ja lisatingimusi on kokku lepitud 300-l juhul. Kokkusaamiste protokolle sirvides leiab sealt kogukonnaga tehtud kokkuleppeid: koos naaberkrundi omanikuga märgitakse kasvama jäetavad puud, raieala kujundatakse parkmetsaks, sissesõiduteest vasakul säilitatakse vanade võimsate kuuskedega nurk, kasvama jäetakse alusmetsa tammi ja vahtraid ning kuuse järelkasvu, metsaveoautod väljaspool tööaega ei sõida, raietega alustamisest teavitada huvitatud piirinaabreid telefoni teel, teha kõrvalasuvas metsas hooldusraie jne.

Niinimetatud kõrgendatud avaliku huviga metsade piire muudetakse ja uuendatakse ka kaasamiskoosolekute käigus, kui on selgunud vajadus huviväärset metsaala laiendada. Kui mõnel kogukonnal on kahtlus, et nende kodude lähedane riigimets ei ole saanud suure avalikkuse huviga metsade hulka, soovitan kogukonnal kohalikul metsaülemal nööbist kinni võtta, helistada või saata kiri ja uurida, kas «meie metsas» plaanitavaid töid ikka tullakse kogukonnale tutvustama. Oleme juba ette tänulikud kõigi teadete eest, mis aitavad meil oma töödest rohkem ja paremini teada anda. Üksikud metsatalud riigimetsa kõrval ja sees on meil kõik kaartidel märkega, et raiest nende kõrval tuleb teada anda elamise omanikule.

RMKs töötab üle Eesti 18 metsaülemat, kes tunnevad oma piirkonda läbi ja lõhki ja on kaardistanud neile juba ammusest ajast teadaolevad metsaosad, mida kohalikud aktiivselt kasutavad. Lisaks oleme palunud selliseid metsi kaardistada ka kohalikel omavalitsustel üldplaneeringuid tehes. Siis oleks ka meil kindlam tunne, et kõik kohalikule kogukonnale tähtsad metsad on meile teada. Seni on selgunud küll vaid üks selline mets, mille tähtsust metsaülemad ei olnud varasemalt osanud hinnata. Aga see juhtum ei käi nende metsade hulka, mida külastatakse. See määrati metsaks, mille raietööd on vaja läbi arutada kaevandusest tuleva müra tõttu.

Metsaseadus näeb ette, et asula lähedal asuva metsa majandamisel peab RMK kaasama metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud. RMK töötajad on seda nõuet laiendanud, kaasates kohaliku kogukonna kõigi rohkelt külastatavate metsade raiete planeerimisse. Meie jaoks ei ole juhtumeid, mille puhul võime mitte arvestada kohaliku kogukonna arvamusega. Riigimets on meie kõigi ühine mets ja meil kõigil on õigus arvamust avaldada seal kasvava metsa majandamise otstarbekuse üle.

Märksõnad
Tagasi üles