Sisukord
Arvamus
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (52) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: hauarahutus

2 min lugemist
Parvlaev Estonia FOTO: Ly Menov

Kinnimätsimine on kõige õigem sõna, mida kasutada siis, kui midagi proovitakse sõna otseses mõttes kinni mätsida. Hukkumisjärgsete aastate katsed katta Estonia vrakk liiva, kruusa ja betooniga, nii et uppunud laevale enam ligi ei pääseks, läksid õnneks luhta. Kõhklusi ametliku uurimisraporti järelduste kohta on olnud piisavalt, et Euroopa suurimat rahuaja merekatastroofi uurida.

Keskseks vastuseta küsimuseks võib pidada laevahukku möödunud kümnendil valitsuse ülesandel uurinud riigiprokurör Margus Kurmi probleemipüstitust: «Põhiküsimus on selles, kuidas pääses vesi autoteki all olevatesse veekindlatesse ruumidesse. Selle kohta on 200-leheküljelises lõpparuandes täpselt üks lause, mis ütleb, et vesi jõudis autoteki all olevatesse ruumidesse ülalt. Kui kiiresti, milliseid teid pidi, selle kohta pole absoluutselt mitte midagi.» Kurm viitab asjaolule, et vee jõudmist ruumidesse pidanuks takistama veekindlad uksed, seetõttu ongi kahtlustatud, et vesi võis tungida laeva keresse tekkinud augu kaudu.

On see lihtsalt vandenõuteooria? Oleks suur kergendus, kui jõuaksime sellisele järeldusele. Käivad ju kõigi katastroofidega kaasas jaburad ja veel jaburamad teooriad. Just kirgikütvate konspiratsiooniteooriate suretamine oleks veel üks hea põhjus uueks uurimiseks. Seda eriti olukorras, kus asjasse puutuvad valitsused on spekulatsioonide maandamisel väga kehva tööd teinud. Kui mullu sügisel küsiti uurimise taasalustamise kohta seisukohta Rootsi valitsuselt, tuli vastuseks, et 2008. aasta SSPA Sweden AB ja Hamburgische Schiffbau-Versuchsanstalt GmbH raporti kohaselt uppus laev nii, nagu algses uurimisraportis kirjas, mistõttu polevat uueks uurimiseks vajadust.

Tekib kahtlus, kas hauarahu-argument pole mitte üks suur häma ja mull, sest avalikkuses esinev suur hulk hukkunute lähedasi nõuab üksmeelselt ja kirglikult laevakere uurimist.

Tegemist on raportiga, mille uurimistöö seisnes Estoniast 20 korda väiksema mudeli testimisel basseinis. «Teaduslik simulatsioon koos kõigi kättesaadavate mudeldamise ja arvutisimulatsioonide vahenditega ei ole aseaine vraki ja hukkumispaiga uurimisele ning laeva ja lasti asjakohase tehnilise info läbivaatamisele,» seisab rootslaste viidatud raportis, mis hoopiski soovitab uut uurimist, mitte ei anna alust sellest loobumiseks. Teadlikult eksitava info levitajaid on vandenõuteooriate kummutajatena raske tõsiselt võtta.

Estonia hukkunute omaksed on palju kannatanud, ent kui vähegi võimalik, võiks tulla esile keegi neist, kes pooldab vrakile kehtestatud hauarahu ning uue uurimise vältimist. Kas on mõni selline inimene üldse olemas? Tekib kahtlus, kas hauarahu-argument pole mitte üks suur häma ja mull, sest avalikkuses esinev suur hulk hukkunute lähedasi nõuab üksmeelselt ja kirglikult laevakere uurimist. Selleks pole vaja hirmkallist laeva ülestõstmise operatsiooni. Lootus leida tõde on olemas ka ilma ülestõstmise või isegi valitsuste tahteta, sest veerandsajandiga on tehnoloogia arenenud piisavalt kaugele ja muutunud küllalt kättesaadavaks, et varem või hiljem vajalik uurimine ka valitsuste abita korraldada.

Eesti riigil on valitsus, mis ei täida Eesti riigi kohtuotsust, mis tegelikult ei sunnigi uurimist korraldama, vaid lihtsalt läheduste nõudmisele vastust andma. Estonia vrakk on tõepoolest haud, aga millist rahu on loota neil sadadel hukkunute omastel, kelle valitsus lohistab jalgu neile olulise tõe väljaselgitamisel?

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto