Sisukord
Välismaa
Tänane leht
14.02.2020
Eesti Riik jättis ravimatu haigusega lapsed abi ja toetuseta (12) Postimehel seitse auhinnakandidaati Kohus tühistas sünnitaja juurde kiirustanud pereisa trahvi Hauarahuleping ei keela Estonia vrakki uurida (5) Vana mees tahab kohtusse (3) Majandus Konkurendid: Euroopa suurimal bussifirmal läheb Baltikumis raskeks (3) Apple müüb rohkem kelli kui kogu Šveitsi kellatööstus kokku (1) Üllatavat mõtlemisainet: paberkott pole sugugi kõige säästlikum variant (12) Välismaa Läti seim saatis enneolematu otsusega laiali Riia linnavolikogu Lõuna-Ameerikast kaevati välja autosuurused kilpkonna fossiilid (1) Johnson vahetas erimeelsuste tõttu välja rahandusministri Uus diagnoosimeetod kasvatas Hiinas hüppeliselt viirussurmi Ukrainale terendab NATOs kõrgem staatus (33) AJA PEEGEL ⟩ Dresdeni pommitamisest jäid maha varemed ja söestunud laibad (45) Arvamus Juhtkiri: hauarahutus (23) Patrik Hytönen: noored ei ole hukas (1) Annika Laats: kõik erinevad, kõik sarnased (17) Andres Sepp: meie ühise metsa raiumisest Anneli Lepp: otse Somaaliast Susanna Veevo: tarbimisühiskonna roosa prügi (2) Meie Eesti Aleksei Lotman: PAH – ka saastunud õhk võib tappa Marko Kaasik: kas puudega kütmine ohustab tervist? (17) Kultuur Hingelõikav lugu. Mis ühele sõna, see teisele surm Eesti 90ndate kunst ei mahtunud vanadesse raamidesse (4) Jüri Reinvere jõuab neljanda ooperini Sport Miks ei sõideta Rootsis kruusarehvidega? Otepääl toimuma pidanud EM viiakse Valgevenesse (1) Merendus Kloogarannas nilpsab meri liiga pealetükkivat maja (5) Tartu Riik jättis ravimatu haigusega lapsed abi ja toetuseta (12) Tartu sotside juht kinkis Jaan Tootsile roosi abi eest uue koalitsiooni loomisel Kliinikumi usalduskriis oli taas lahkamisel Asko Tamme ei salga, et liitus poliitikaga tselluloositehase pärast (4) Noored heitsid pilgu oma tulevikku Tartu sulgpallinaiste teekond Euroopa meistrivõistlustel lõppes väärika kaotusega Judokad liiguvad tõusvas joones, medaleid tuleb aina juurde Meelelahutus Koomiks Sudoku

AJA PEEGEL ⟩ Dresdeni pommitamisest jäid maha varemed ja söestunud laibad

3 min lugemist
  • Kaunile Saksimaa linnale heideti kolme päevaga ligi 4000 tonni pomme.
  • Kriitikute sõnul toimus sõjaliselt väheolulises linnas sisuliselt massimõrv.
  • Dresdeni pommitamist kasutasid propagandas nii natsid kui ka kommunistid.
  • Paremäärmuslased püüavad Saksamaa rolli Teise maailmasõjas pisendada.
Dresdeni raekoja tornist 1945. aastal avanenud vaade lääneliitlaste pommitamises hävinud linnasüdamele, esiplaanil liivakivist raiutud skulptuur «Bonitas». FOTO: Walter Hahn/AFP/Scanpix

Neil päevil 75 aastat tagasi tabas Saksimaa pealinna Dresdenit pommisadu, millega tehti maatasa ajalooline linnasüda ja süüdati hiiglaslikuks tuletormiks kujunenud põlengud, milles hukkus 25 000 inimest. Praeguseni ringleb pommitamise kohta natside levitatud propaganda, samuti on õhus küsimus, kas lääneliitlaste õhurünnakud Teise maailmasõja lõpukuudel õigustasid end või oli tegemist jõhkra massimõrvaga.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Osa paremäärmuslastest leiab senini, et pommitamine nõudis rohkem inimelusid kui ametlikult kinnitatud, ning sellele argumendile tuginedes kiputakse väitma, et hoolimata Teise maailmasõja alustamisest oli hoopis Saksamaa sõjaohver.

75 aastat pärast sõja hävitustööd on Dresden suuresti üles ehitatud, kõige märgilisemaks peetakse Frauenkirche taastamist, mille juures kasutati 8400 originaalsest ehitisest alles jäänud kivi.

13.02.2020 15.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto