Sisukord
Välismaa
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (53) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

AJA PEEGEL ⟩ Dresdeni pommitamisest jäid maha varemed ja söestunud laibad

3 min lugemist
  • Kaunile Saksimaa linnale heideti kolme päevaga ligi 4000 tonni pomme.
  • Kriitikute sõnul toimus sõjaliselt väheolulises linnas sisuliselt massimõrv.
  • Dresdeni pommitamist kasutasid propagandas nii natsid kui ka kommunistid.
  • Paremäärmuslased püüavad Saksamaa rolli Teise maailmasõjas pisendada.
Dresdeni raekoja tornist 1945. aastal avanenud vaade lääneliitlaste pommitamises hävinud linnasüdamele, esiplaanil liivakivist raiutud skulptuur «Bonitas». FOTO: Walter Hahn/AFP/Scanpix

Neil päevil 75 aastat tagasi tabas Saksimaa pealinna Dresdenit pommisadu, millega tehti maatasa ajalooline linnasüda ja süüdati hiiglaslikuks tuletormiks kujunenud põlengud, milles hukkus 25 000 inimest. Praeguseni ringleb pommitamise kohta natside levitatud propaganda, samuti on õhus küsimus, kas lääneliitlaste õhurünnakud Teise maailmasõja lõpukuudel õigustasid end või oli tegemist jõhkra massimõrvaga.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Osa paremäärmuslastest leiab senini, et pommitamine nõudis rohkem inimelusid kui ametlikult kinnitatud, ning sellele argumendile tuginedes kiputakse väitma, et hoolimata Teise maailmasõja alustamisest oli hoopis Saksamaa sõjaohver.

75 aastat pärast sõja hävitustööd on Dresden suuresti üles ehitatud, kõige märgilisemaks peetakse Frauenkirche taastamist, mille juures kasutati 8400 originaalsest ehitisest alles jäänud kivi.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto