Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (56) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Marko Kaasik: kas puudega kütmine ohustab tervist?

5 min lugemist
Suitsev korsten. FOTO: Margus Ansu

TÜ füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik (Erakond Eestimaa Rohelised) annab ülevaate Eesti välisõhu saastatusest.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eestis on palju elumaju, mida köetakse puudega. See on iidsetest aegadest kuulunud Põhja-Euroopa rahvaste eluviisi juurde ja saanud vaat et identiteedi osaks. Viimastel aastatel on levinud meedias uudised, nagu tahaks Euroopa Liit meile armsa ahikütte ära keelata, sest see saastab õhku. Miks on puidu põletamise küsimus nüüd üles kerkinud ja kuidas seda lahendada?

Tänapäeva mõõtmisaparatuur ja andmetöötlus võimaldab tuvastada õhus aineid, mis kahjustavad tervist juba väga väikeses koguses. Võib tõmmata paralleeli suitsetamise kahjuliku mõju avastamisega. Sadakond aastat tagasi arstid üksnes aimasid, et (liigne) suitsetamine võib tervisele halb olla. 1933. aastal eraldati põlemise tahmast orgaaniline ühend benso(a)-püreen ja tõestati selle kantsero­geenne (vähki tekitav) toime katseloomadel. Teisalt arenesid paljude haiguslugude läbitöötamisel põhinevad uurimismeetodid – nii tehti kindlaks, et suitsetajad haigestuvad kopsuvähki mittesuitsetajatest sagedamini. Huvitaval kombel tegi selle mõju tuvastamise lihtsamaks keskmise eluea pikenemine: vähi tekkimiseks kopsude «tahmamise» tagajärjel kulub enamasti aega ja muul põhjusel noores eas surnutel see tagajärg ei ilmne.

Tänapäeval saame mõõta õhuseirejaamas filtrile kogutud proovist lisandeid, mida on õhus vähem kui nanogramm kuupmeetri kohta ehk umbes üks osa tuhande miljardi osa õhu kohta. Veel läinud sajandi viimasel veerandil olid seiremõõtmiste piiriks tuhatkond korda suuremad kontsentratsioonid – sellesse suurusjärku jäävad vääveldioksiidi, lämmastiku oksiidide ja peenosakeste tasemed välisõhus, millele on tervise kaitseks juba ammu kehtestatud piirnormid. Benso(a)püreeni kontsentratsioon välisõhus on aga enamasti selles suurusjärgus, mis just mõõtmistele kättesaadavaks sai.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto