Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (52) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aleksei Lotman: PAH – ka saastunud õhk võib tappa

2 min lugemist
Aleksei Lotman. FOTO: Madis Sinivee

Täna räägime õhusaastest, peamiselt polütsüklilistest aromaatsetest süsivesinikest, mida erialakirjanduses tähistatakse tihti ingliskeelse lühendiga PAH (polycyclic aromatic hydrocarbons).

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Täpsemalt on tänase lehe peamine teema selle pere tuntuim esindaja benso(a)püreen. Veidi teeme juttu õhusaastest laiemalt, aga teiste ainete juurde tuleme millalgi veel tagasi, seda enam, et hiljuti avalikustati õhusaaste vähendamise programmi strateegiline mõjuhindamine.

Orgaaniliste ainete põlemise peamised saadused on veeaur ja süsihappegaas. Neist viimasest räägitakse palju ja õigusega, sest tegu on inimtekkelise kliimamuutuse peamise põhjustajaga. Ent ei maksa unustada, et põlemisel on ka teisi saadusi.

Kui orgaaniline aine sisaldab väävlit ja lämmastikku (nagu seda tihti juhtub), on põlemissaaduste hulgas ka väävli ja lämmastiku oksiide. Viimaseid tekib ka siis, kui põlemistemperatuur on sedavõrd kõrge, et õhulämmastik hakkab oksüdeeruma.

Ent tegelikus elus pole põlemine tavaliselt täielik. Tuntud mitte­täieliku põlemise saadus on süsinikmonoksiid ehk vingugaas. Suletud ruumis võib selle sisaldus vale kütmise korral muutuda eluohtlikuks, välitingimustes eluohtliku kontsentratsiooni saavutamine on ebatõenäoline, küll aga võib vingugaasiga saastunud linnaõhk olla terviserisk.

Ka kurikuulsad dioksiinid, täpsemalt polüklorodibensodioksiinid ja polüklorodibensofuraanid, on tihti mittetäieliku põlemise saadused. Dioksiine tekib vähesel määral ka puidu põlemisel, kuid vähegi arvestatavaks muutub see kogus suurte metsapõlengute korral. Fossiilkütuste põlemisel võib emissioon mõneti suurem olla, kuid õigupoolest suurim dioksiinide tekitaja on prügi mittetäielik põlemine. Seetõttu tohib prügi põletada vaid eriseadmetes.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto