Sisukord
AK
Postimees
05.08.2020
Klubijuhid kaitsevad oma ärisid ja näitavad näpuga pigem viirusekandjate poole Eesti Eesti lühiuudised Uhiuut Reidi teed tabas veeuputus Rahvusvaheline hipilaager peab Lõuna-Eestis taas asukohta vahetama Kui suurt kahjutasu ei tule, saab Helme esimesena teada (9) Postimehe dokk ⟩ Eesti mehe hämmastav lugu: ISISe kuulirahe alt pussitaja noa otsa Tartus (10) Majandus Majanduse lühiuudised TikToki ootab ees sunnitud paaripanek Microsoftiga (1) Pensionireformi saatus selgub oktoobris (6) Välismaa Ekskuninga vari Hispaania monarhia kohal Norra kardab viiruse levikut koroonalaevalt maismaale Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: Seedri seeme riigikohtus (5) Peatoimetaja Mart Raudsaar: Mente et manu* (9) Marek Strandberg: uus hügieenistandard (4) Neeme Raud: tööandjate «diktatuur» (22) Dmitrijs Astašonoks: amortiseeruva kinnisvara lõks Erkki Bahovski: suursaadiku kimbatus (30) Kultuur Kultuuri lühiuudised Tormise elu oli võitlus oma rahva muusikalise emakeele eest Tantsuline linnaplaneerimine: seinad üles laome, kopsime ja taome Sport Analüüs: kes ja miks jäid silma korvpallikoondise suvest? Taas Eesti meistri tiitlit jahtiv Kanter jäi saladusli­kuks Puust ja punaseks: Meistrite liiga naaseb, aga kus, milliste reeglite ja kellega? Tartu Abilinnapeade suhtlusvea ja korraldaja rutakuse tõttu jääb ära jooksuvõistlus Terviseametnik: Tartu lukkupanekut keegi ei aruta Pool muna või tühi koor? Meil on kohe vaja uusi piiranguid Sotsiaalminister: hetkel karmimaid meetmeid tarvis ei lähe Tartu lühiuudised Maskikandjaid liigub rahvarohketes kohtades vähe (3) Tartus on haiglaravil kolm koroonahaiget (1) Suur liiklussõlm läbib Lidli jaoks uuenduskuuri (3) Alanud hooajal võib küttida 93 karu Panoraamseks kloonitud kurviline mängufilm linastub vaid üks kord Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaan Krossi Eesti õigustus

5 min lugemist
Kirjanik Jaan Kross 2006. aastal. FOTO: Raigo Pajula

Kui tõusta kotkalennul Jaan Krossi (19. veebruar 1920 – 27. detsember 2007) loomingu ja eriti proosa kohale ning katsuda leida üldistavat – iga üldistus on mõistagi ka lihtsustus – märksõna Krossi tekstikogumile, aga ka tema loomingust kirjutatule, st metatekstidele, millest esinduslikematena nimetatagu Juhani Salokanneli monograafiat „Jaan Kross“ (2008, eesti keeles 2009, tõlkinud Piret Saluri) ning artiklikogumikku „Metamorfiline Kross“ (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, koostanud Eneken Laanes, 2005), siis võiks see märksõnapaar olla „Eesti õigustus“.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kusjuures kujundina toimib see kahel viisil. Eesti õigustus kui Eesti olemisruumi täitmine seda õigustavate asjaoludega, Eesti ja eestluse legitimeerimine ning legitimatsioonile järgnev eest- ja kaitsekõne – niisama veenvalt esitatud, nagu teevad seda advokaadid vandekohtunike kogu ees. „Vandekohtunikena“ võime võtta nii Eesti ja eestlaste valitsejaid läbi sajandite kui ka kõiki neid, kellele Eesti asub maailma äärel või koguni selle taga. Jaan Kross kui Eesti ja eestlaste advokaat, erinevalt Lennart Merist kui Eesti mütoloogist ja suureks rääkijast.

Aga Eesti-õigustus – sel juhul sidekriipsuga ühendatult – toimib ka kui õigustustegevuse eriline liik, mida varjutab enesest teadlikuks saanud ning väikese küll, aga siiski iseseisvaks kasvanud kultuurrahva kadumisohu tunne, Eesti ja eestlasena kestmise instinkt, millele omakorda toetub Jaan Krossi kõigutamatu tahe. Teisalt aga sundseisulised laveerimised mitmesuguste võimukeskuste ja enamasti Skylla ja Charybdise taoliste võimukandjate vahel.

Märgakem märksõna „õigustus“ tüve „õigus“, ja kohe sattume Jaan Krossi ning Anton H. Tammsaare elu ja loominguga samale tähendusväljale. Või vähemalt korrelatsiooni. Mõlemad, nii Tammsaare kui ka Kross õppisid ülikoolis õigusteadust. Tõsi, eri kümnenditel. Tammsaare sai ülikooli lõputunnistuse 1911, õppinud enne seda Tartus Vene keisririigi aegses Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Tartu tegi Tammsaarest kui äsjasest maapoisist linnanooruki, esimesed linnajutudki ilmusid ülikooli­õpingute ajal.

Jaan Kross on linnakodanik sünnist peale. Lapsepõlvekodu Tallinnas Kalamajas Suur-Patarei tänavas jääb kiviviske kaugusel oleva sadama ning Kopli tööstuspiirkonna vahele. Poisile avanenud mereäärne vaade kandub aastakümneid hiljem paatoslikku avalausesse Krossi tuntuimale poeemile „Maailma avastamine“ (1960–1962): „KÕIK INIMESED ON SÜNDINUD GENUAS. / Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres.“

04.08.2020 05.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto