Sisukord
AK
Postimees
28.03.2020
Eesti Karm rikkumine: koroonahaige šoppas suures toidupoes (3) Kuidas koroonaviirust ära tunda? Ja teised korduma kippuvad küsimused Korraldused eriolukorra juhilt Majandus Baltika haaras viimase päästerõnga järele (2) Sutter: uus õlitehas pakub kriisis õnge (9) Merendusvõimekus on kriisiajal strateegiliselt tähtis Välismaa Ühiskondlik usaldus aitab Rootsil hoiduda käskudest Taani ja Norra vaatavad rootslaste leebust hämminguga (8) Aimar Ventsel: Venemaa vastukäivast koroonainfost on raske aru saada (3) KOHALIK VAADE. Ekskuninga uus skandaal võib anda surmahoobi Hispaania monarhiale Arvamus Suur nägu ⟩ Koroona sai sitke vastuvõitleja (2) Ameerika hääl Spordikröösuse prohmakas Terve mõistuse kehastaja Aarne Seppel: mis on inimese hind? (3) Sport Itaalia liiga mõtleb 16 meeskonnaga play-off’ile. Vene: vahepeal unistati trennide jätkamisest VTB Ühisliigas ei määrata paremusjärjestust Suur lugu ⟩ Thierry Neuville: kahel korral olen tõesti mõelnud, et kas karjääriga ongi kõik Merendus Merendusvõimekus on kriisiajal strateegiliselt tähtis AK Mihhail Lotman: koroonaviirus kui meie ajastu katk (1) Reet Hiiemäe: läbi epideemiate kanduv rahvapärimus EKI keelekool: silma nähes, kõrva kuuldes, käe katsudes Maris Kuperjanov: pandeemia elukaar internetimeemides (1) Jüri Adams: altkäemaks ja pistis. Korruptsiooni lähiajalugu ja olevik Digikultuur. Sotsiaalmeedia – täiuslik või täiesti rikkis? Spioon, kes tsiteeris Hamletit Nädala plaat: Erakliku superstaari mitu mina ja permanentselt verine nina Aja auk. Tabudeta Juurikas. Valitsus ja tualettpaberi­kriis Arter Marju Lauristin: see kriis teeb meist paremad inimesed! (35) Inimesed kriisi eesliinil VIDEO. Treeni, muidu lähed hulluks! Ilus väike eesti tüdruk andis Tokyos lahingu (6) Kriisiköök: riis ja tatar praepannile (1) See on ainult su peas. Oculus Quest toob virtuaalreaalsuse lähemale kui kunagi varem Ford Puma: uus kass linnas! Kas oled tolmulapp või diiva? Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Jaan Krossi Eesti õigustus

5 min lugemist
Kirjanik Jaan Kross 2006. aastal. FOTO: Raigo Pajula

Kui tõusta kotkalennul Jaan Krossi (19. veebruar 1920 – 27. detsember 2007) loomingu ja eriti proosa kohale ning katsuda leida üldistavat – iga üldistus on mõistagi ka lihtsustus – märksõna Krossi tekstikogumile, aga ka tema loomingust kirjutatule, st metatekstidele, millest esinduslikematena nimetatagu Juhani Salokanneli monograafiat „Jaan Kross“ (2008, eesti keeles 2009, tõlkinud Piret Saluri) ning artiklikogumikku „Metamorfiline Kross“ (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, koostanud Eneken Laanes, 2005), siis võiks see märksõnapaar olla „Eesti õigustus“.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kusjuures kujundina toimib see kahel viisil. Eesti õigustus kui Eesti olemisruumi täitmine seda õigustavate asjaoludega, Eesti ja eestluse legitimeerimine ning legitimatsioonile järgnev eest- ja kaitsekõne – niisama veenvalt esitatud, nagu teevad seda advokaadid vandekohtunike kogu ees. „Vandekohtunikena“ võime võtta nii Eesti ja eestlaste valitsejaid läbi sajandite kui ka kõiki neid, kellele Eesti asub maailma äärel või koguni selle taga. Jaan Kross kui Eesti ja eestlaste advokaat, erinevalt Lennart Merist kui Eesti mütoloogist ja suureks rääkijast.

Aga Eesti-õigustus – sel juhul sidekriipsuga ühendatult – toimib ka kui õigustustegevuse eriline liik, mida varjutab enesest teadlikuks saanud ning väikese küll, aga siiski iseseisvaks kasvanud kultuurrahva kadumisohu tunne, Eesti ja eestlasena kestmise instinkt, millele omakorda toetub Jaan Krossi kõigutamatu tahe. Teisalt aga sundseisulised laveerimised mitmesuguste võimukeskuste ja enamasti Skylla ja Charybdise taoliste võimukandjate vahel.

Märgakem märksõna „õigustus“ tüve „õigus“, ja kohe sattume Jaan Krossi ning Anton H. Tammsaare elu ja loominguga samale tähendusväljale. Või vähemalt korrelatsiooni. Mõlemad, nii Tammsaare kui ka Kross õppisid ülikoolis õigusteadust. Tõsi, eri kümnenditel. Tammsaare sai ülikooli lõputunnistuse 1911, õppinud enne seda Tartus Vene keisririigi aegses Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Tartu tegi Tammsaarest kui äsjasest maapoisist linnanooruki, esimesed linnajutudki ilmusid ülikooli­õpingute ajal.

Jaan Kross on linnakodanik sünnist peale. Lapsepõlvekodu Tallinnas Kalamajas Suur-Patarei tänavas jääb kiviviske kaugusel oleva sadama ning Kopli tööstuspiirkonna vahele. Poisile avanenud mereäärne vaade kandub aastakümneid hiljem paatoslikku avalausesse Krossi tuntuimale poeemile „Maailma avastamine“ (1960–1962): „KÕIK INIMESED ON SÜNDINUD GENUAS. / Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres.“

27.03.2020 29.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto