Sisukord
AK
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (4) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (19) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (4) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada (1) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (19) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Jaan Krossi Eesti õigustus

5 min lugemist
Kirjanik Jaan Kross 2006. aastal. FOTO: Raigo Pajula

Kui tõusta kotkalennul Jaan Krossi (19. veebruar 1920 – 27. detsember 2007) loomingu ja eriti proosa kohale ning katsuda leida üldistavat – iga üldistus on mõistagi ka lihtsustus – märksõna Krossi tekstikogumile, aga ka tema loomingust kirjutatule, st metatekstidele, millest esinduslikematena nimetatagu Juhani Salokanneli monograafiat „Jaan Kross“ (2008, eesti keeles 2009, tõlkinud Piret Saluri) ning artiklikogumikku „Metamorfiline Kross“ (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, koostanud Eneken Laanes, 2005), siis võiks see märksõnapaar olla „Eesti õigustus“.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kusjuures kujundina toimib see kahel viisil. Eesti õigustus kui Eesti olemisruumi täitmine seda õigustavate asjaoludega, Eesti ja eestluse legitimeerimine ning legitimatsioonile järgnev eest- ja kaitsekõne – niisama veenvalt esitatud, nagu teevad seda advokaadid vandekohtunike kogu ees. „Vandekohtunikena“ võime võtta nii Eesti ja eestlaste valitsejaid läbi sajandite kui ka kõiki neid, kellele Eesti asub maailma äärel või koguni selle taga. Jaan Kross kui Eesti ja eestlaste advokaat, erinevalt Lennart Merist kui Eesti mütoloogist ja suureks rääkijast.

Aga Eesti-õigustus – sel juhul sidekriipsuga ühendatult – toimib ka kui õigustustegevuse eriline liik, mida varjutab enesest teadlikuks saanud ning väikese küll, aga siiski iseseisvaks kasvanud kultuurrahva kadumisohu tunne, Eesti ja eestlasena kestmise instinkt, millele omakorda toetub Jaan Krossi kõigutamatu tahe. Teisalt aga sundseisulised laveerimised mitmesuguste võimukeskuste ja enamasti Skylla ja Charybdise taoliste võimukandjate vahel.

Märgakem märksõna „õigustus“ tüve „õigus“, ja kohe sattume Jaan Krossi ning Anton H. Tammsaare elu ja loominguga samale tähendusväljale. Või vähemalt korrelatsiooni. Mõlemad, nii Tammsaare kui ka Kross õppisid ülikoolis õigusteadust. Tõsi, eri kümnenditel. Tammsaare sai ülikooli lõputunnistuse 1911, õppinud enne seda Tartus Vene keisririigi aegses Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Tartu tegi Tammsaarest kui äsjasest maapoisist linnanooruki, esimesed linnajutudki ilmusid ülikooli­õpingute ajal.

Jaan Kross on linnakodanik sünnist peale. Lapsepõlvekodu Tallinnas Kalamajas Suur-Patarei tänavas jääb kiviviske kaugusel oleva sadama ning Kopli tööstuspiirkonna vahele. Poisile avanenud mereäärne vaade kandub aastakümneid hiljem paatoslikku avalausesse Krossi tuntuimale poeemile „Maailma avastamine“ (1960–1962): „KÕIK INIMESED ON SÜNDINUD GENUAS. / Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres.“

21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto