Sisukord
AK
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (4) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (19) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (4) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada (1) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (19) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Vahelugemised ja alltekst Jaan Krossi proosaloomingus

7 min lugemist
Jaan Kross 1990. aastal Helsingis. FOTO: Kalju Suur

Jaan Krossi ajaloolistes romaanides ja novellides astuvad ette nii teo- kui vaimuinimesed eelmistest sajanditest. Peatugem siinkohal tegelastel ammumöödunud aegadest, 16. sajandist 20. sajandi esimese kümnendini.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mõnedel (Johan Köler, professor Friedrich Martens, kindral Michelson) on eesti päritolu – või põnev on hüpoteesida, et see nii on (Balthasar Russow). Teised, nagu Otto Wilhelm Masing, on vere või kultuuri poolest „segatõugu“, oma elutöös nii sügavas sümbioosis saksakeelse ja eestikeelse kultuuriga, et nende juurte ja keelte lahtiharutamine oleks mitte ainult võimatu, vaid ka mõttetu.

Kolmandad, nagu „Keisri hullu“ peakangelane Timotheus von Bock, on saksa aadlisoost, olgugi nähtuna läbi erakorralise, haridust saanud talupoja Jakob Mättiku silmade. Lisaks mitmetahulistele identiteediprobleemidele seadis Kross endale romaanikirjanikuna veel ühe keerulise ülesande: kuidas kujutada elava ning põnevana „kirjatsurasid“ igast seisusest: kuidas teha vaimuinimesest veenvat, köitvat peategelast?

Sellele küsimusele vastamiseks on kasulik pöörduda ajalooliste romaanide „kirjutamisstseenide“ juurde, milles peategelast või jutustajat kujutatakse füüsiliselt kirjutavana. Sellistes stseenides kehtestab tegelane oma kirjaos(k)avust, samas muutub vähemalt osaliselt teadlikuks, et antud olukorras kannab kirjutamine kaasas riisikot.

Romaanis „Kolme katku vahel“ on esimeseks kirjutamis­stseeniks (I osa 3. peatükis) Balthasari ülesanne kirjutada kiri Saksamaale Warburgi linna, kust on oht tulemas sisserändavate kraamerite poolt, kes loovad Tallinna kaupmeestele ebasoodsat konkurentsi. Tallinna kaupmees Kimmelpenning, kes on juba pooleldi lubanud finantseerida Balthasari edasisi õpinguid Saksamaal, soovib saata võimalikele sisserändajatele sõnumi mitte Tallinna tulla.

Ta ei tee seda mitte enda nimel ega enda allkirjaga, vaid ühe oma sõbra, Schröderi-nimelise kingsepa eest, kes suri enne selleteemalise kirja teele saatmist. Kimmelpenningu järgi oli Schröderi saatmata jäänud kirja sisu „No umbes nii, … et meie linnas on uudist niipalju, et linn plaanitseb teilt Warburgist kraamereid Tallinna kutsuda ja Clodti-Jodocus, kes meil sündikuseks on, tead küll, see Jobsti-nolk, vana Heinrichi pojapoeg, selle, kes seal viljahangeldamisega rikkaks läks, see Jodocus saab siin rae käest iga Warburgi kraameri pealt kakskümmend marka. Aga sina, vend, ole tark ja ära mitte hakka siia tulema ega selle hangeldaja-poja kukrut täitma, sest see on üks väga sant mees ja siin on ka sant linn ja sant maa“ (lk 53).

Kimmelpenningu ülesanne Balthasarile on sisuliselt petukirja kirjutamine poliitilistel motiividel: kirja autor on surnud ja Balthasar peab selle tema eest ja tema nimel sõnastama. Allkirju oli sellel ajastul pea võimatu kontrollida. Petukirjas kujutatakse Tallinna „sandi linna ja sandi maana,“ et heidutada sisserändajaid, ähvardavaid konkurente. Tänapäevasel lugejal oleks tsiteeritud lõiku lugedes varnast võtta Clodti-Jodocusi ja nende hangeldajatest vanaisasid, altkäemaksusüüdistusi, korruptsioonipiiril toimuvat tegevust ja petukirju.

21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto