Soomeugrilase minapilt ja vallutaja pilk

„Eestlased. 1892–1917“, Gardneri portselanivabrik, Tallinna Linnamuuseum. FOTO: Stanislav Stepashko

Kuidas on eestlasi pildiliselt kujutatud? Millised paistavad nad võrdluses Vene impeeriumi rahvaste, aga ka teiste koloniseeritud põlisrahvaste kujutistega?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tänapäeval on identiteet üha visuaalsem, aga ka üha muutlikum ja kirevam nähtus. Ometi on teatud motiivid väga elujõulised. Ka eestlase visuaalses minapildis on mõningaid visalt püsivaid kinniskujundeid, nagu näiteks rahvariides inimesed või looduslähedased soomeugrilased.

Kust kohast tuleks otsida nende kujutiste ja üldse eesti enesekuvandi juuri? Esimene ennast eestlaseks pidav kunstnik sündis alles 19. sajandi keskel, kui Johann Kölerist sai Itaalias veendunud rahvuslane. Siiski kurdetakse veel 20. sajandi alguses, et eesti publik „kujulisi avaldusi ära veerida ei mõista“. Kuni 19. sajandini oli eestlaste pildiline kujutamine olnud mitte-eestlaste pärusmaa. Seega, kas eestlaste visuaalse identiteedi puhul oleks põhjust otsida äkki „vallutaja pilgu“ ning koloniaalsete motiivide ja stereotüüpide mõju?

Eesti ning eurooplaste meretaguste kolooniate vahele ei saa panna lausa võrdusmärki. Siiski võib Eesti alade vallutamist keskajal näha koloniseerimisena, mis koondas võimu sisserännanud, teist keelt kõneleva ülemkihi kätte, pani valitsema uue kultuuri ja ühiskonnakorralduse ning tekitas sajanditega järjest sügavama eristuse kohaliku lihtrahva ja sisserännanud eliidi vahele. See sünnitas ka kolonialismile iseloomuliku pingelise suhte koloniseeritu ja koloniseerija vahel, mida iseloomustavad ühtaegu hirm, ärevus ja külgetõmme.

Euroopa asumaade iseseisvumisest alates on postkolonialistlikud autorid, kirjanikud ja kunstnikud vaielnud palju selle üle, milline on põlisrahvaste identiteedi suhe koloniaalse pärandiga. Kas koloniaalseid stereotüüpe on võimalik kodustada, andes neile positiivseid tähendusi? Kas eurooplaste loodud metslase kuvandit on võimalik enda kasuks pöörata? Eestis ei ole siinse identiteedi sünniloo üle kuigi põhjalikult arutletud, ehkki nii mõnigi oluline ja enesestmõistetavaks peetav sümbol võib olla just koloniaalsete juurtega.

14.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto