Sisukord
AK
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (56) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Soomeugrilase minapilt ja vallutaja pilk

6 min lugemist
„Eestlased. 1892–1917“, Gardneri portselanivabrik, Tallinna Linnamuuseum. FOTO: Stanislav Stepashko

Kuidas on eestlasi pildiliselt kujutatud? Millised paistavad nad võrdluses Vene impeeriumi rahvaste, aga ka teiste koloniseeritud põlisrahvaste kujutistega?

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Tänapäeval on identiteet üha visuaalsem, aga ka üha muutlikum ja kirevam nähtus. Ometi on teatud motiivid väga elujõulised. Ka eestlase visuaalses minapildis on mõningaid visalt püsivaid kinniskujundeid, nagu näiteks rahvariides inimesed või looduslähedased soomeugrilased.

Kust kohast tuleks otsida nende kujutiste ja üldse eesti enesekuvandi juuri? Esimene ennast eestlaseks pidav kunstnik sündis alles 19. sajandi keskel, kui Johann Kölerist sai Itaalias veendunud rahvuslane. Siiski kurdetakse veel 20. sajandi alguses, et eesti publik „kujulisi avaldusi ära veerida ei mõista“. Kuni 19. sajandini oli eestlaste pildiline kujutamine olnud mitte-eestlaste pärusmaa. Seega, kas eestlaste visuaalse identiteedi puhul oleks põhjust otsida äkki „vallutaja pilgu“ ning koloniaalsete motiivide ja stereotüüpide mõju?

Eesti ning eurooplaste meretaguste kolooniate vahele ei saa panna lausa võrdusmärki. Siiski võib Eesti alade vallutamist keskajal näha koloniseerimisena, mis koondas võimu sisserännanud, teist keelt kõneleva ülemkihi kätte, pani valitsema uue kultuuri ja ühiskonnakorralduse ning tekitas sajanditega järjest sügavama eristuse kohaliku lihtrahva ja sisserännanud eliidi vahele. See sünnitas ka kolonialismile iseloomuliku pingelise suhte koloniseeritu ja koloniseerija vahel, mida iseloomustavad ühtaegu hirm, ärevus ja külgetõmme.

Euroopa asumaade iseseisvumisest alates on postkolonialistlikud autorid, kirjanikud ja kunstnikud vaielnud palju selle üle, milline on põlisrahvaste identiteedi suhe koloniaalse pärandiga. Kas koloniaalseid stereotüüpe on võimalik kodustada, andes neile positiivseid tähendusi? Kas eurooplaste loodud metslase kuvandit on võimalik enda kasuks pöörata? Eestis ei ole siinse identiteedi sünniloo üle kuigi põhjalikult arutletud, ehkki nii mõnigi oluline ja enesestmõistetavaks peetav sümbol võib olla just koloniaalsete juurtega.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto