Sisukord
AK
Tänane leht
15.02.2020
Eesti Maardu tõusis Eesti taksopealinnaks (13) Postimehel kaheksa kujundusauhinna kandidaati Eesti Rahva Muuseum muinsuskaitse alla (2) Kodu panti – rikkus paistab (6) Majandus Stockmann hakkab jalgu alla saama LHV päästis konkurendi aktsionärid plindrist Merko vähendab järsult dividende TS Laevad kavandab uue parvlaeva ostu, rahvas tahab silda (8) Välismaa Postimees Müncheni julgeolekukonverentsil: Vene rünnaku võimalust võetakse realistlikult (21) Renzi ja Di Maio lammutavad Itaalia valitsust (1) Aasias vahetati valentinipäevaõrnusi näomaski varjus Arvamus Juhtkiri: korralagedus taksonduses (2) Herman Kelomees: Kaja, nii ei saa rallit sõita! (9) Köidete kaupa vaimuvara Poliitilisest pärandist loobuja Ida-Aasia imemees (1) Luba kartmatult kihutada (2) Kultuur Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2) Sport Kas Evansi närv ja auto peavad vastu? Mart Soidro kolumn: vesine värk Oja ja Talihärm punktikohal Esimene Eesti mäesuusataja pääseb MK-sarja Saaremaa võrkpallurid teenisid matši täieliku tippklubiga Kliima Üheksa kliimamurrangut, mida tagasi pöörata ei saa (7) AK Soomeugrilase minapilt ja vallutaja pilk (3) Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2) NÄDALA PLAAT: Lill ühes, nuga teises käes Aja auk. Laulame keha elektrilist Juurikas. Kiri Stenbocki majast Juurikas. Millest mõelda seksi ajal? Juurikas. Viimane veerg Arter Toomas Sulling: Osa soomlasi pidas seda häbiplekiks, et Soome inimene tuleb meile operatsioonile (11) Kuidas pimedad näeksid teatrit ja kurdid kuuleks laulupidu? Viimnepäev (2) Appi, huntide pealetung! Kas varsti lapsed neil hambus? (13) Roosa, pikajalgne Bob äratab südametunnistusi Antarktika 200 – värske peatükk Eesti mereajaloos ehk albatrossitiibadega suitsupääsukesed (1) Priit Pullerits: kus ja millega «Talve» film eksib? (6) Vastlasupp läheb aina rohelisemaks ja kergemaks (3) Pittsburgh – teras, ketšup ja Andy Warhol Otse silmapiirini ja siis paremale. Helsingi motomessist, ja mitte üksnes mootorratturitele Stiilne viis hulluks minna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Soomeugrilase minapilt ja vallutaja pilk

6 min lugemist
„Eestlased. 1892–1917“, Gardneri portselanivabrik, Tallinna Linnamuuseum. FOTO: Stanislav Stepashko

Kuidas on eestlasi pildiliselt kujutatud? Millised paistavad nad võrdluses Vene impeeriumi rahvaste, aga ka teiste koloniseeritud põlisrahvaste kujutistega?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tänapäeval on identiteet üha visuaalsem, aga ka üha muutlikum ja kirevam nähtus. Ometi on teatud motiivid väga elujõulised. Ka eestlase visuaalses minapildis on mõningaid visalt püsivaid kinniskujundeid, nagu näiteks rahvariides inimesed või looduslähedased soomeugrilased.

Kust kohast tuleks otsida nende kujutiste ja üldse eesti enesekuvandi juuri? Esimene ennast eestlaseks pidav kunstnik sündis alles 19. sajandi keskel, kui Johann Kölerist sai Itaalias veendunud rahvuslane. Siiski kurdetakse veel 20. sajandi alguses, et eesti publik „kujulisi avaldusi ära veerida ei mõista“. Kuni 19. sajandini oli eestlaste pildiline kujutamine olnud mitte-eestlaste pärusmaa. Seega, kas eestlaste visuaalse identiteedi puhul oleks põhjust otsida äkki „vallutaja pilgu“ ning koloniaalsete motiivide ja stereotüüpide mõju?

Eesti ning eurooplaste meretaguste kolooniate vahele ei saa panna lausa võrdusmärki. Siiski võib Eesti alade vallutamist keskajal näha koloniseerimisena, mis koondas võimu sisserännanud, teist keelt kõneleva ülemkihi kätte, pani valitsema uue kultuuri ja ühiskonnakorralduse ning tekitas sajanditega järjest sügavama eristuse kohaliku lihtrahva ja sisserännanud eliidi vahele. See sünnitas ka kolonialismile iseloomuliku pingelise suhte koloniseeritu ja koloniseerija vahel, mida iseloomustavad ühtaegu hirm, ärevus ja külgetõmme.

Euroopa asumaade iseseisvumisest alates on postkolonialistlikud autorid, kirjanikud ja kunstnikud vaielnud palju selle üle, milline on põlisrahvaste identiteedi suhe koloniaalse pärandiga. Kas koloniaalseid stereotüüpe on võimalik kodustada, andes neile positiivseid tähendusi? Kas eurooplaste loodud metslase kuvandit on võimalik enda kasuks pöörata? Eestis ei ole siinse identiteedi sünniloo üle kuigi põhjalikult arutletud, ehkki nii mõnigi oluline ja enesestmõistetavaks peetav sümbol võib olla just koloniaalsete juurtega.

14.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto